Viime Astangu Keskuse teenuse kutseõppeasutustesse
07.02.2022
Kutseõppeasutuse suurimaks väljakutseks seoses HEV õppijatega on erivajaduse märkamine, selle tuvastamine ja erivajadusega õppijale õppes jätkamiseks ja toimetulekuks toe pakkumine.
Eestis tegutseb 33 kutseõppeasutust. Neist vaid 2 on linnade (Tartu ja Tallinn) poolt hallatavad, ülejäänud on riigi omandis. Kutseõpet omandab kutsekoolides hetkel üle 25 000 õppija. Neist haridusliku erivajaduse (edaspidi HEV) märkega on 5,6% ehk 1439 õppijat. Koolide sõnutsi HEV õppijate arv aina kasvab.
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpib kutsekoolides kõige rohkem emotsionaalsete raskustega õppijaid (joonis 1). Seejärel on intellektipuudega (põhikooli lihtsustatud õppekava lõpetajad) ja püsivate õpiraskustega õppijaid. Üsna suur hulk õpilastest on ebapiisava eesti keele oskusega.
Kutsekoolide kohustuseks on luua haridusliku erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja toetada valmisoleku kujunemist tööturule sisenemiseks. Selleks tehakse vajadusel õppekavas seatud õpiväljundite saavutamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas.
HEV õppijate toetamiseks tegutseb kutsekoolis küll mitmeid tugispetsialiste , kuid arvestades õppijate vajaduste pideva kasvuga, ei ole neid piisavalt. Lisaks on kutsekoolides tööl palju kutseõpetajaid, kellel puudub teadmine ja oskus HEV õppijatega toimetulekuks.
Selleks, et toetada kutseõppeasutusi HEV õppijatega seotud väljakutsetes, algatas Astangu Keskus Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud arendusprojekti „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“.
Projekt algas eelmise aasta alguses ja kestab kuni 2023. aasta keskpaigani. Selle raames kirjeldatakse Astangu keskuses pakutav õpe teenuse disaini metoodikat kasutades ning viiakse see kutseõppeasutustesse. Seeläbi loodetakse teha erivajadustega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks kättesaadavaks üle Eesti.
Projekti I aastal ehk 2021. aasta jooksul tegeleti peamiselt teenuse disaini loomisega. Selles on olnud suureks abiks Brand Manuali disainibüroo, kes tegeleb Astangu Keskuses pakutava kutserehabilitatsiooni teenuse kirjeldamisega. Lisaks on intervjueeritud ning küsitletud mitmeid kutsekoole, et kaardistada nende vajadused seoses HEV õppijatega. Infot on kogutud ka Astangu töötajatelt ja õppijatelt, et aru saada, mis on kutserehabilitatsioonis just see, ilma milleta ei oleks teenus edukas.
Käesoleva aasta veebruari lõpuks peaks saama teenuse disaini kirjeldus valmis. Sellele järgnevalt toimub teenuse piloteerimine kutseõppeasutustes. Siis selgub, kas ja millistel tingimustel sobitub kirjeldatud teenus kutseõppeasutustesse.
Et piloteerimine õnnestuks, pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide alast abi ja tuge ning tekkiva kogemuse pinnalt valideeritakse ja vajadusel täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooni teenuse mudelit.
Antud mudel on edaspidi aluseks kutserehabilitatsiooni teenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti ja loodetavasti saab üha rohkem tuge vajavatest õppijatest ka kutsekoolis sobilikul erialal tööoskusi omandada.
Mis on teenuse disain?
Teenuste disain on oma sisult tööriistade kogum, mis võimaldab luua teenuseid kasutajakeskselt. Mismoodi pakkuda oma toote või teenusega klientidele suurimat väärtust, arvestades sealjuures võimalike piirangutega ning olles organisatsiooni jaoks kasumlik. Disaini metoodika sobib erinevate komplekssete organisatsiooni probleemidega tegelemiseks. Tulemuseks on mõjus, lihtne ja ratsionaalne lahendus.
Teenuste disain tegeleb teenuste funktsionaalsuse ja pakkumisprotsessi analüüsiga kliendi vaatekohast ning püüdleb selle poole, et teenuste pakkumisel kasutaja/kliendi ja teenusepakkuja kokkupuude – e-teenuste puhul kasutajaliides (interface) – oleks kliendile väärtuslik, kasulik, kasutajasõbralik ja ihaldusväärne ning teenusepakkuja jaoks efektiivne ja konkurentidest eristuv.
Projekt viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest.
Lisainfo: Keiu Talve, projektijuht, tel 509 7258, [email protected]
