Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Prindi lehekülg

Vähenenud töövõimega inimesed säilitasid keerulisel koroona-aastal paremini töökohad

27.01.2021

Ratastooli ratas

2020. aasta raputas maailma. Ootamatult tulnud viirus pani peaaegu seisma suure osa Eesti majandusest ja tööturust. Kevadel jäid eriolukorra tõttu koju nii Astangu Keskuse töötajad, õppijad ja kliendid ning ka suur osa töömaailmast. Enim sai pihta turismisektor, mille alla kuulub toitlustussektor. See mõjutas keskuse õppijate praktikate sooritamist – mõned jäid ära, mõne vana praktikaettevõtte asemele leiti uus ning mõni praktika lükkus lihtsalt edasi. Riigi ja eriolukorra sunnil jäid seisma lennu- ja laevaliinid ning välisturistide liikumine oli piiratud, mistõttu pidid hotelli-, toitlustus- ja transpordisektori ettevõtted end sulgema või koondama töötajaid.

Novembrikuuks 2020 oli töötuse määr Eestis 7,9% tööealisest elanikkonnast. Täpselt aasta tagasi oli see 5,1%. Kui 2019.aasta novembris oli registreeritud töötuid 33 189, siis aasta pärast oli neid 51 401 ehk 18 121 võrra enam. Huvitav on aga kõrvale võtta vähenenud töövõimega töötute osakaalu, mis 2019. aasta lõpus oli 31,7%, 2020. aastal aga 22,7%. See näitab, et vähenenud töövõimega inimesed püsisid paremini tööturul ning töötute osakaal selles sihtrühmas on isegi vähenenud. Kuigi aastaga on vähenenud töövõimega inimeste arv tööturul siiski suurenenud - 10 000 registreeritud töötu asemel on 11 000 registreeritud vähenenud töövõimega töötut -, pole töötute arv kasvanud niivõrd suures määras kui täieliku töövõimega inimeste puhul.

Tööpuuduse aastane kasv on suurim just teeninduse valdkonna töötajate seas – ilmselt varasemalt hotellides, toidukohtades või reisimisega seotud valdkondades töötanud inimeste seas.

Meeste-naiste vahelises statistikas ega vanuselises jaotuses ei ole aastaga erilist muutust toimunud. 2020. aastal on veidi enam töötuid just nende noorte seas (vanuses 16-24), kes on tööturule suundumas ja kellel pole veel esimest töökogemust. Selline statistika sobitub ka Astangu Keskuse vilistlaste rakendumise statistikaga, mille kohaselt läks 2020. aastal võrreldes eelmiste aastatega suurem osa keskuse lõpetajaid edasi õppima mõnda teise kutseõppekeskusesse selmet minna otse tööturule.

Arendustalituse juhataja Riinu Raasuke