Töövarjutamine Prahas: pilk Tšehhi tehnoloogiaõppesse

08.04.2026

Kogemuse pani kirja Astangu Keskuse tehnoloogiaõppe valdkonna inglise keele õpetaja Sirli Linnat.

Alustan täiesti algusest ehk siis millest tekkis idee minna töövarjutama Prahasse? Kuna Pärt on käinud igal aastal sellisel tähtsal üritusel nagu „MikroTik Professionals Conference in Prague“ siis ühendasime kaks asja – konverents ja kooli külastus. Leidsime ühe toreda kooli nagu „Secondary Technical School of Engineering“ ehk siis tšehhi keeles Střední průmyslová škola na Proseku. 

Vasakult Kamila (inglise keele õpetaja), raamatupidaja, Pärt, Sirli, Sonia (IT õpetaja) ja kooli direktor  

Jõudsime 9.märtsi õhtul Praha lennujaama, kust võtsime Bolt takso ja sõitsime sellega hotelli nimega „Hotell Duo Prague“. Samas hotellis toimub ka igaaastaselt MikroTik konverents, mis on mõeldud IT spetsialistidele (loe: võrguinsenerid) enda täiendamiseks ja uute trendidega kurssi viimiseks. Seljakotid tubadesse ära visatud, olid meil kõhud juba väga tühjad ja suundusime lähimasse restorani, mis asus hotellist 500 meetri kaugusel. Meile imestuseks oli tegemist väga hea liharestoraniga, kus pakuti isegi hirveliha, mis maitses hästi. 

Kuulus Praha Karli sild 

Järgmine päev oli meil WhatsApp’i teel kokku lepitud meie juhendaja Kamila Korandova’ga kohtuda kooli ees ja seda me ka tegime. Jõudsime agaralt 8.45 koolimaja ette ja ootasime kui meile vastu tuldi. Naerusuine Kamila tegi meile koolimajas väikese ringkäigu ja tutvustas teisi õpetajaid, kes parasjagu kooli peal jalutasid. Suundusime Kamila tuppa, kus jõime kohvi ja panime paika järgmiste päevade plaani. Meie eesmärk oli külastada nii palju tunde kui võimalik – Pärt soovis töövarjutada enda erialaga seotud tunde ja mina Sirli siis tahtsin näha teiste võõrkeele õpetajate tundide ülesehitust ja metoodikat. Samuti huvitas meid kui palju AI-d lubavad õpetajad oma tundides kasutada. Klassiruumid olid väga modernsed ja varustatud nutitahvlitega, mida õpetajad ka usinalt kasutasid. 

 Tunnivaatlus, milles osales Pärt 

Järgmisena suundusin mina Sirli ühte saksa keele tundi, kus saksa keele õpetaja pani mind kohe klassi ette, et õpilastele küsimusi esitada. Mina ei löönud ka araks ja küsisin õpilaste käest, et kas neile meeldib selles koolis õppida, mille peale nad vastasid jaatavalt ja kui küsisin „miks“ siis öeldi, et kool on kodule väga lähedal. Ma ise oleks pakkunud, et äkki eriala on tähtsam, aga siiski võta näpust. Kuna Saksamaa on Tšehhile väga lähedal siis saksa keel on koolis väga populaarne ja kõik tahavad seda õppida, et vajadusel Saksamaale tööle minna, kus palgad on oluliselt kõrgemad kui kodumaal. Kuna Kamila ise on lisaks välissuhete koordinaatori tööle veel ka inglise keele õpetaja siis loomulikult tahtsin ka Kamila tundi näha ja vaadata, kuidas tema oma tundi läbi viib ja kuidas õpilastega suhtleb. Mis mulle Kamila tunnis kõige rohkem meeldis oli see, et ta on väga leidlik ja kasutab tunnis ära väga käepäraseid asju nagu Lego klotsid. Kuna tema peres kasvab kaks suurt poissi siis lastest jäid järgi mõned mänguasjad, mida ta ei raatsinud ära visata. Kamila võttis erinevat värvi klotsid ja jagas õpilaste vahel ära. Igast värvist oli kaks klotsi, millega sai õpilane endale paaristööks valida paarilise. Kui kahele õpilasele sattus sama värv siis leidis ta nii endale ka paarilise.

 Kamila moto – ära viska plastmassi ära, vaid pane see taaskasutusse 

Loomulikult leidsime koolimaja pealt üles ka 3D printimise klassi, mis oli oluliselt suurem kui meie klass Astangul ja kus oli näidistena palju erinevaid vidinaid välja prinditud. Siin sellest tõestus … 

Ilusates beežides toonides 3D printeriga prinditud tooted 

Lõpetuseks võin öelda, et tooksime Astangu õpilased siia kooli praktikale küll, sest see kool vastab meie kooli nõuetele ja meie õpilastel on sellest koolist palju õppida. Koolis käib kokku 600 õpilast, kellest erivajadusega on 50 õpilast. Enamuse õpilastest moodustavad poisid, aga kokku pidi ikkagi 20 tüdrukut ka olema. Meil õnnestus isegi ühe tüdrukuga koolist koju jalutada, kelle käest me küsisime küsimusi ja tal oli hea meel meiega rääkida. Lõpus tänas meid, et me ta koju saatsime, sest tal oli olnud raske päev ja ta kurtis meile, et viimasel ajal on tal olnud raske koolis käimisega. Põhjus on teada ka meie Astangu õpilastele, milleks on koolikiusamine. Selleks, et positiivses võtmes minu töövarjutamise ülevaadet lõpetada siis kevadine Praha on ääretult kaunis ja soovitan kõigil seal kasvõi üks kord elus ära käia.

 Vaieldamatult üks lemmik söögikohti Praha vanalinnas – FAT CAT