Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Prindi lehekülg

Tööhõivespetsialistid: oluline on säilitada huumorimeel

25.06.2021

Õppija unistas sõita suure autoga ning sai praktikale ja hiljem tööle prügiauto juhi abilisena

Õppijate tööalase ettevalmistuse eest hoolitsevad keskuse 5 tööhõivespetsialisti, kelle töö juba üksluiseks ei jää. Põnevaid lugusid on kogunenud kuhjaga, sinna sekka satub üsna palju väljakutseid ning muidu südantsoojendavaid hetki.

Tööhõivespetsialistide suurimaks eduelamuseks on õppija tööle saamine või uue tööandja leidmine. Vahel võib eduelamus niivõrd suur olla, et võtab rõõmust hüppama. 

Unistuste töökoht – utoopia või reaalsus?

Õppeaasta alguse küsitakse õppijatelt unistuste ja eesmärkide kohta, mida ta keskuses soovib saavutada ja kuhu tööle minna. Tuleb ette ka utoopilisi unistusi, näiteks soov saada linnapeaks või piloodiks. Tööhõivespetsialistid püüavad igal sammul unistustega arvestada ja kui ikka linnapeaks või näitlejaks ei sobi, siis hakkavad tulema ideed, kuidas neid kahte omavahel sobitada. Nii sai näitlemist armastav bürootöö eriala lõpetanud õppija praktikale Nukuteatrisse. Seda küll bürootööga seotud kohale, kuid valdkond oli seotud näitlemisega.

Mõnikord võib unistuste töökoha leidmisel takistusi seada ka erivajadus, kuid ka siin on tööhõivespetsialistid üsna leidlikud. Näiteks kui suurim soov oli saada politseinikuks, mis ei olnud intellektipuude tõttu võimalik, kuid nüüd töötab politseiautode pesijana. Teine näide on õppija, kel võeti omandatud peaajutrauma järgselt load ära, kuid unistus oli sõita suure autoga. Tema jaoks leiti koht Ragn-Sellsi prügiauto juhi abilisena, mille üle ta ise on väga õnnelik.

Noormeeste unistused ja huvid on sageli seotud ka sõjandusega. Kui sõjaväkke vastu ei võeta, siis on sageli leitud koht Tapale, kus saavad Eestis viibivatele liitlasvägedele süüa teha. Samuti on keskusesse jõudnud autoõnnetusse sattunud sõjaväe taustaga inimene, kes küll tugeva kahjustuse tõttu samale kohale tagasi ei saanud, küll aga samasse kohta sööklasse ja seal talle väga meeldib. Ajaloohuvilistele on omakorda leitud koht Okupatsiooni- või Vabaõhumuuseumis.

Vahel ikka juhtub

Meil kõigil juhtub aeg-ajalt äpardusi, mis toob ka tagantjärgi naeru suule. Tööhõivespetsialistidel on alati pajatada mõni põnev lugu, millest isegi legend saanud. Mõne õppija eripära joonistub selgemini välja käitumises, mis toonud kaasa paksu pahandust. Õppija sai tööle pagari- ja kondiitritooteid tootvasse ettevõttesse, kus iseenesest läks kõik hästi ja siis mingil põhjusel keeras suure leivaküpsetusahju kraadid valeks. Kogu partii läks untsu ja kui võttis leivad ahjust välja, torkas neile kõigile augud sisse. Seejärel sai koha kauplusesse piimaletti, kus tuli aegumistähtaja ületanud tooted tagasi saata. Kuna korralikku juhendamist ei toimunud, siis ta sõi kõik mahakandmisele minema pidanud tooted ära. Muudkui võttis ja sõi ning pani uued ette. Õnneks oli kauplus mõistev ning varguse alla ei läinud, sest siis oleks tal ära võetud kõik võimalused edaspidi kaubanduses tööd saada. Pärast seda proovis teha karjääri puhastusteenindajana, kuid kuna ta väga hästi ei näe, siis sõitis puhastusmasinaga kõik riiuli nurgad ümmarguseks. Nüüdseks on ta 6-7 aastat juba ühes kohas töötanud, teinud karjääri ja saanud kärulükkajast taaraautomaadi peale.

Lõbusaid lugusid tuleb ka tööintervjuudelt. Enamasti aitavad tööhõivespetsialistid õppijatel valmistuda intervjuudeks ja käivad ise kaasas. Üks õppija oli väga ettevõtlik ja tuli kohale oma graafik näpus ning ütles, et tema saab ainult nii tööl käia. Tööhõivespetsialist jälgis olukord ja ei sekkunud. Las inimene olla nagu ta on ja vajadusel saab selgitada. Vestluse arenedes võttis õppija tööandja pastaka kätte ja hakkas seda ninna toppima. Kui tööhõivespetsialist nägi, et tööandja püüab kogu hingest naeru tagasi hoida, siis ütles, et võib ikka naerda küll. Peabki lõbus olema, vestlus ei peagi surmtõsine olema.

Õppijad võivad üllatada

Igal aastal leidub õppijaid, kes tõsiselt üllatavad. Kui esimese pilguga võib tunduda, et mõni õppija hoiab rohkem omaette ja kahtlane, kas töölegi saab, siis just tema on see, kes leiab tööd kõige esimesena ja veel kõige paremasse kollektiivi. Samas võib ka vastupidi olla, kus õppijal justkui võimekust on, kuid tööle minemist pärsib keskendumine, huvid, perekond, sotsiaalsed oskused vms. Mõnel juhul võib psüühiliste probleemide tõttu inimesel keeruline kodust välja tulla, teisel juhul võib aga käeliselt väga võimekas ja keskuses iseseisvalt toimetanud õppija vajada töökekskonnas pidevat juhendamist sobides pigem kaitstud töö teenusele. Oluline on, et enne avatud tööturule jõudmist oleksid kõik muud probleemid inimese elus lahendatud. Siis on ka motivatsioon ja valmisolek suurem.

Suured üllatajad on need, kes võtavad kätte ja leiavad endale ise uue töökoha või liiguvad karjääriredelil ülespoole. Abikoka eriala lõpetanud kaks tüdrukut said erialasele tööle, neil oli võimalus ettevõttes areneda ning paari aasta pärast olid juba kokad. Karjäärivõimalused olenevad palju ka sellest, kas juhendajaga kõik klapib. Näiteks abikokana praktikale saanud õppija ja peakokk sobisid omavahel väga hästi ning kui peakokk otsustas oma ettevõtte teha, kutsus ka õppija kaasa ning nüüd töötab seal iseseisvalt kokana. Tema suureks unistuseks oli omada valget BMW-d ja kui tööhõivespetsialist temaga ühendust võttis, hõiskas kohe, et mul on nüüd autokool läbi tehtud ja sõidan valge BMW-ga. Tema unistus on saavutatud.

Töökoha vahetusel on enamasti abiks tööhõivespetsialist, kuid leidub ka neid, kes teevad seda omal algatusel. Puidueriala lõpetanud õppija sai tööle puiduettevõttesse, kus ta oli 4-5 aastat. Töö tegemist raskendas küll väike füüsiline puue, kuid sai sellegipoolest hakkama. Kui tööhõivespetsialist sattus ehituspoodi, tuli sama õppija vastu ja ütles, et tema vahetas töökohta ja töötab nüüd sealsamas põrandaosakonnas. Ostis kodu kesklinna ilma pangalaenuta ja suvel abiellub. Need on uudised, mida tööhõivespetsialistidel on ainult hea meel kuulda. Õppijatega hoitakse sidet ja elatakse neile kaasa.

Selgitustöö suurendab mõistmist

Võti tööandjateni peitub avameelsuses. Kui tavaliselt räägitakse tööintervjuul tugevustest, siis keskuse õppijatega tööintervjuule minnes panevad tööhõivespetsialistid lauale avatud kaardid: millised on eripärad ja kuidas teda toetada. Tööandjad hindavad seda väga ja on rohkem valmis erivajadusega inimest tööle võtma. Ette tuleb siiski ka neid olukordi, kus ettevõtte personalijuht on valmis tööle võtma, kuid juht või juhendaja ei ole. Või siis juht on, aga personal ei ole avatud. Neid olukordi on õnneks vähe, kuid siiski on.

Palju on ka selliseid kollektiive, kes võtavad ja justkui lapsendavad õppija ära. Ühe kaupluseketi juhataja läks isegi viipekeelekursustele, et kuulmispuudega töötajaga paremini suhelda. Tööle võeti veel teinegi kuulmispuudega töötaja, misjärel ülejäänud personal tundis ennast tõrjutuna. Kui tavatöötajad said samal ajal tööd teha ja rääkida, siis kurdid katkestasid selleks ajaks töö. Teised töötajad võtsid seda kui tööst viilimisena. Siin tuli tööhõivespetsialistidel teha selgitustööd, et suurendada kollektiivi teadlikkust.

Erilisema töötaja toetamises ja tööülesannete selgitamisel tööandjad üldjuhul tuge ei vaja, küll aga võetakse ühendust kohe, kui inimene on kuhugi kadunud. Sellistel puhkudel selgitatakse kõigepealt välja, milles probleem seisneb ja hakatakse koos lahendusi otsima. Vahel võib ka selguda, et töö ongi hoolimata tööandja pingutustest ülejõu käiv. Näiteks õppija sai kauplusesse tööle, kuid tekkisid probleemid ja töösuhe lõpetati. Mitu kuud hiljem tööandja helistas ja tundis muret, kuidas tal läheb. Need hetked on tööhõivespetsialistide jaoks alati südantsoojendavad, eriti kui õppija ongi keeruline ja tema avatud tööturule saamine pole kerge.

Tööhõivespetsialistide töö ei ole lihtne, sest tuleb olla mitmes rollis ning leida lahendusi keerulistele olukordadele. Õppijatega kontakti saamisel on oluline võtta neid kui võrdseid ja suhelda avatult. Nalja peab saama ja kui on naljakas, siis naeravad. Nalja saab nii tööandjate kui õppijatega. See on ka tööhõivespetsialiste niivõrd pikalt selles ametis hoidnud.