Prindi lehekülg

Tallinnas toimus rehabilitatsioonivaldkonna aastakonverents

06.06.2019

Konverentsil osalejad istuvad laudade ümber ning kuulavad päevajuhi kõnet.

Konverentsi põhiküsimus oli, kas väiksemate ressurssidega on võimalik rohkem teha samal ajal kvaliteedis järgi andmata. Olulisteks märksõnadeks innovatsioon ja tehnoloogia areng, millest ei saa üle ega ümber ka sotsiaalvaldkond. Sotsiaalministeeriumi e-tervise peaspetsialist Hannalore Taali tõi välja mitu ilmekat näidet, kuidas patsient saab tehnoloogia abil arstilt konsultatsiooni või vajaliku toe seismata pikkades järjekordades ja kulutamata loendamatuid uksi. Seeläbi ei kontrolli haigus patsiendi elu, vaid patsient saab elada oma elu tavapärasel viisil edasi ning olla vähem mõjutatud oma seisundist. Taali sõnul on selliste teenuste loomisel oluline koht erinevate sidusgruppide omavahelisel koostööl, mis loob teenuse toimimiseks vajaliku sünergia. Esinemisele järgnenud paneeldiskussioonis arutati digiteenuste võimaluste ja ohtude üle, mis kaasneb tehnoloogia üha suurema imbumisega meie igapäevaeludesse.

UCCL lektor Kristof Das võrdles tehnoloogia arengu ajastuid kolme õunaga – Aadama õun, Newtoni õun ja Steve Jobsi õun. Oma kõnes keskendus ta rohkem viimasele ning võimu muutunud tähendusele, seda ka lastega suhtlemises ja hariduses.  Vana lähenemise kohaselt nähakse võimu ülevalt alla liikumisena ja käskude-süüdistamiste-karistamiste vormis, siis Dasi sõnul tuleb fookus viia teistelt inimestel endale. Uue autoriteetsuse keskne rõhuasetus on täiskasvanute kohalolu noorte eludes. Kui õpilased ei kuula õpetajat, siis ei pea keskenduma mitte õpilasele, vaid enda käitumisele ja kuidas seda muuta nii, et õpilased hakkaksid talle järgnema. Das tõi välja ka vaikuse tähtsuse ehk SMSi (silent message sending) ning andis soovituse aeg-ajalt olla 10 minutit vaikselt, mille tulemusena kuuleb ja näeb rohkem enda ümber toimuvat.

Kõnedele ja paneeldiskussioonidele järgnes 4 erinevat töötuba teemadel võimalused tööhõives, iseseisev elu, mõtle digitaalselt ja nutikam juhtimine. Kõigis töötubades mindi teemadesse rohkem sisse ning jagati praktikaid ja kogemusi.

Kolmandal ja viimasel päeval tutvustas EPR-i peasekretär, millised muutused on neil ees ootamas ja millele keskendutakse järgnevatel aastatel. Belgia ja Eesti noored kõnelesid oma kogemusest Erasmus+ projektis The Futue YOU(th) Want osalemisest, mille tulemusena valminud manifesti viisid noored ise oma riigi poliitikakujundajatele. Eesti näite puhul tuli noorel oma sõnumi Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmeteni viimiseks läbida kõigepealt takistusraja erinevate treppide, kitsaste uste ja tõkete näol: „Mina saan veel üle ronida, aga mida peab ratastoolis inimene tegema?“. Noortel ootus poliitikakujundajatele, et rääkimise asemel hakatakse lõpuks ka tegutsema olukorra parandamiseks. Nende soov on olla teiste keskel ja teistega koos, sest nad on samasugused noored nagu kõik teised.

Saatejuht Jakob Rosin on aga puhas tõestus sellest, kuidas kõik on võimalik. Tema suurim kirg on muusika ning hoolimata sellest, et ta on pime, on leidnud võimaluse ise luua muusikat. Selle jaoks läheb vaja õigeid vahendeid, õiget suhtumist ja nutikat mõtlemist. Ka konverentsil kõlas üks tema poolt loodud klaverimängust, vihmast ja linnulaulust koosnev muusikapala. Nii noorte kui Jakobi esinemine tõi kohalolijatelt tulise aplausi.

Konverentsi ajal kuulutati välja EPR-i 2019. aasta innovatsiooniauhind, mis läks Saksamaa siseruumis ronimise projektile, mis on edendanud intellektipuudega inimeste tööalast konkurentsivõimet. Kolmepäevane konverents lõppes orienteerumismänguga Tallinna vanalinnas.

Euroopa Rehabilitatsiooni Platvorm (EPR) on rehabilitatsiooniteenuste pakkujate võrgustik, mis on pühendunud innovatsioonile ja teenuste kvaliteedis tipptaseme saavutamisele läbi üksteiselt õppimise. Euroopa Rehabilitatsiooni Platvorm ja selle liikmed panustavad niisuguse ühiskonna loomisesse, kus puudega inimestel ja teistel riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on ligipääs tippkvaliteediga teenustele, mis loovad võrdseid võimalusi iseseisvaks ühiskonnaelus osalemiseks. EPR-iga on liitunud 25 organisatsiooni 16 riigist. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on olnud EPRi aktiivne liige alates 2001. aastast.