Rohkem tuge õppijatele kutsekoolis

01.03.2023

Fakt, et Eesti koolides on tugispetsialiste vähe, kehtib ka kutsekoolide kohta. Teame seda seetõttu, et seitsmes kutsekoolis üle Eesti on juba pool õppeaastat piloteeritud Astangu Keskuses pakutava teenuse sarnast lähenemist. Selgelt joonistub välja, et tugispetsialistide teenuse vajadus on kordades suurem, kui seda hetkel pakkuda suudetakse.

Teine teada fakt on see, et kutsekoolist langeb igal aastal välja ligikaudu 25% õppijatest. Seda muret ei ole seni suudetud ka riiklikul tasemel lahendada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kutsekoolid teevad enda poolt kõik, et oma õppijaid igakülgselt toetada ja väljalangemist vähendada. Selleks on vaja pere ja koolipersonali ühist panustamist: hästitoimivaid tugisüsteeme, pädevaid õpetajaid ja ka vajalikul arvul tugispetsialiste.

Kirjeldasime 2021.aastal Astangu Keskuses pakutava kutserehabilitatsiooni protsessi teenuse disaini metoodikat kasutades kutsekoolidele sobilikuks. Hetkel katsetame, kuidas see päriselt koolikeskkonnas toimib. Selleks on iga osalev kutsekool välja valinud 1-2 õpperühma, kus püütakse õppijaid rohkem toetada ning rakendada neid lähenemisi, mis Astangu Keskuses on hästi toiminud.

Kutserehabilitatsiooni teenuse kirjelduses on jagatud õppijate toetamine etappideks: karjäärinõustamine ja kutsekooliks ettevalmistus põhikoolis, kooli ja erialade kohta info levitamine, vastuvõtt, kutsekooli sisseelamise toetamine, toe vajaduse märkamine ja tuvastamine, regulaarne tugisüsteem, praktika ja töölesaamise toetamine. Iga etapp on kirjeldatud lahti nii õppija kui ka kutsekooli vastutuse ja tegevuste vaatest. Eesmärgiks on see, et kui igaüks täidab oma rolli, siis on kutsekoolis õppimise kogemus positiivne, edukas ning vähenenud on ka õppijate väljalangevus.

Praeguseks on kutsekoolidega läbi käidud vastuvõtuprotsessi, kooli ja erialade kohta info levitamise, varase märkamise ja toevajaduse tuvastamise, isikukeskse lähenemise ning natuke ka praktika korralduse ja töölesaamise toetamise teema. Lisaks oleme käsitlenud ka õpilaskodus õppija toetamise, võrgustikutöö ning andmekaitse temaatikat.

Juba eelmisel suvel õnnestus mõnel kutsekoolil sisse viia täiendusi vastuvõtuprotsessis. Näiteks viidi läbi põhjalikum õppija vestlus, tehti töökatseid või võeti kasutusele küsimustik, millega koguda õppijalt sisseastumisel rohkem taustainfot. Vastuvõtuankeet, milles soovivad koolid saada võimalikult palju infot õppija varasema haridustee ja toevajaduste kohta, on oluline infoallikas, et tulevast õppijat tundma õppida. Seeläbi on koolil võimalik paremini õppija (toe)vajadusteks valmis olla ja kool saab paremini hinnata ka õppija sobivust soovitud erialale õppima asumiseks.

Näiteks Tallinna Teeninduskoolis tehti hotelliteenindaja erialale sisseastujatele töökatse - õppijakandidaadid pidid kolme minuti jooksul panema voodipesu voodile. Seeläbi selgitati välja õppijakandidaadi varasemad kogemused ja ka võimekuse antud ülesannet täita.

Tartu Rakenduslikus Kolledžis analüüsiti aasta lõpus vastuvõtus kogutud andmete ja õppetöös hakkamasaamise vahelisi seosesid. Selgus, et Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete ja õpitulemuste vahel ei esinenud seost, kuid vastuvõtuhindamisel saadud info riskikohtade ja edasise õpitulemuste vahel oli tugev seos. See tähendab, et kui kool saab vastuvõtus õppija tausta kohta vajalikku infot, siis on võimalik kooliaasta alguses kohe ka õppijatele vajalikku tuge pakkuda, et võimalikud riskid maandada.

Kuna paljudes kutsekoolides on ka õpilaskodu nagu Astangu Keskusel, siis on oluline, et õpilaskodu ja kool teeksid tihedat koostööd. Igapäevaoskuste ja toimetuleku seisukohast on oluline, et kõike, mida õppija omandab õppetöös, rakendataks toiduvalmistamisel, toa koristamisel või rahadega majandamisel ka õpilaskodus. Seeläbi saab teadmisi kinnistada ja õppija saab aru, miks üht või teist asja talle koolis räägitakse.

Kutsekoolide õpilaskodud ei ole hetkel olnud suunatud õppetegevuse kinnistamisele selliselt nagu on Astangu Keskuses, kuid vajadus selle järele on suur ka mujal. Kutsekoolides, kus on õpilaskodu, on tööl peamiselt komandant või administraator, kes jälgib, et kord oleks majas ja õpilased jälgiksid reegleid. Kuid just erivajadusega õppijatele oleks vaja sisulisemat tuge ja suunamist ka õpilaskodus näiteks tegevusjuhendaja näol.

Teemades, mis nõuavad õppekorralduslikke muudatusi, on vaja aega varuda - koolides on keeruline viia sisse muudatusi õppeaasta kestel. Vajalikke ümberkorraldusi saab teha uut õppeaastat planeerides ehk suvel. Seega jätkame koolide toetamisega ning loodame, et kõik õppijad saavad oma kooliteel vajalikku tuge.   

Projekt viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest.

/Kutserehabilitatsiooni teenuse disaini projekti projektijuht Keiu Talve/