Praktika- ja töökohtade leidmine muutunud majanduslikus olukorras

28.06.2023

Õppijate ettevalmistamine praktikaperioodiks ning tulevaseks tööeluks algab karjäärikujundamise tundidest, mida viivad läbi meie keskuse tööhõivespetsialistid. Iganädalaselt toimuvate tundide raames selgitatakse välja õppija tugevused, arendamist vajavad küljed, oskused ja huvid. Õpitakse tundma tööalaseid mõisteid, seadusandlust, vaadatakse üle kandideerimiseks vajalik dokumentatsioon ning muuhulgas harjutatakse ka tööintervjuuks. Vastavalt õppijate tasemele ning õpitavale kursusele, koostatakse tööhõivespetsialisti abiga elulookirjeldus ja motivatsioonikiri.

Enne, kui õppija suundub praktikale, on talle ette nähtud kaks kuni kolm ettevõttekülastust, mis annavad ülevaate erinevatest töökeskkondadest ning tööturul toimuvast. Külastused on olulised, kuna sageli puudub õppijal varasem kokkupuude tööturuga ning ülevaade sellest, millised on tööandjate ootused ja töötingimused. Õppijale antakse juba varakult vastutust enda praktika- ja töökoha leidmisel. Koostööd tehakse vastavalt õppijale ka lähedastega, eriti kui praktikakohta otsitakse mõnda väiksemasse piirkonda.

Mitmete aastate jooksul on üldine majanduslik olukord olnud pidevas muutumises ning mõjutanud tööturu olukorda. Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12% vähem ametikohti kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametikohtadelt üle 6000 inimese. Eelnev mõjutab ka meie keskuse õppijatele praktikakohtade leidmist.

IT-, toitlustuse, kaubanduse valdkondade praktikakohtade leidmisel tööhõivespetsialistid tuntavaid muutusi ei märganud, kuid raskused praktika sooritamiseks sobivate ettevõtete leidmiseks avaldusid just puiduvaldkonnas.

Õppesuuna juht Margus Koolme selgitab tagamaid: „Puiduvaldkond on alati tugevalt seotud ehitusvaldkonnaga ning seoses ehitusmahtude vähenemisega on ka puitmaterjalide vajadus väiksem. Lisaks mõjutab olukorda puidu kui tooraine kättesaadavus, mis on seoses tarne lõpetamisega Venemaalt ja Valgevenest samuti vähenenud. Raiemahtu on alla toonud ka Eesti metsade kaitsjate tugevam hääl. Sellest tulenevalt on materjali hind tõusnud ja muutnud välisriikidega konkureerimise väga keeruliseks.“

Tööhõivespetsialist Birgit Ulrich saab kinnitada üldisi trende puiduvaldkonnas ning tema sõnul olid mitmed ettevõtted, kuhu ta pöördus, oma tootmise mahte tugevalt vähendanud, töötajaid koondanud või üldse tegevuse lõpetanud või peatselt lõpetamas. Praktikantide võtmist kaaluti märksa põhjalikumalt ning ka hea tahtmise korral, ei olnud see alati võimalik. Kui muidu võib praktikandist keeldumise põhjuseks olla näiteks juhendaja puudumine, siis sel õppeaastal ei olnud praktikantidele tööd anda. Mõnedel juhtudel olid ka tööandjad erakorralistel puhkustel töömahtude olulise vähenemise tõttu. Lisaks on paljud puiduettevõtted oma tegevuse viinud Tallinnast välja, kuid konkreetsetele õppijatele mittesobivasse kohta, mistõttu ei ole parasjagu nende ettevõtetega saanud koostööd teha. Lõppenud õppeaastal sooritasid osad puidutöö eriala õppijad seetõttu oma praktika mõnes muus valdkonnas – näiteks töökeskuses ülesandeid täites.

Valdkondades, kus on tekkinud raskused, peame nii meie kui ettevõtted olema loovad – mõtlema läbi, milliste uute ettevõtete poole pöörduda ja ehk on ettevõtteid, kellega varasemalt koostööd tehtud ning kellega suhteid taaselustada saame.

Tunneme rõõmu, et ka keerulisemaks muutunud majanduslikus olukorras on ettevõtted võimaluse olemasolul jätkanud praktika- ja töökohtade pakkumist. Tänu sellele said kõik õppijad sel õppeaastal Astangu Kesksuses omandatut töökeskkonnas praktiseerida.

/Astangu Keskuse tööhõivespetsialistid/