Persoon: õppeosakonna juhataja Külliki Tamm

26.06.2023

Viimasel õppeaastal on õppeosakonnas toimunud hulganisti muudatusi. Alates õppesuundade ühendamisest ja õpetajate tööaja ümber planeerimisest kuni uute õppekavade piloteerimiseni välja. Seda selleks, et kõik toimuks läbimõeldumalt ja efektiivsemalt ning õppijad oleksid senisest veelgi paremini toetatud. Selle kõige taga peidab ennast vähem kui aasta ametis olnud õppeosakonna juhataja Külliki Tamm. Kel on soov teha oma asju korrastatumalt ja efektiivsemalt, siis Külliki on just see õige inimene, kelle poole pöörduda.

Kuidas jõudsid Astangule?

Olin eelmises töökohas olnud juba 8 aastat ja tundsin, et vajan uut väljakutset. Hakkasin töökuulutusi sirvima, silma jäi Astangu pakkumine, mis mind väga kõnetas ja otsustasin kandideerida. Tööintervjuul kõik klappis ja nii ma siia jõudsingi. Väga huvitav kokkusattumus oli, et kui olin CV ära saatnud, siis järgmisel hommikul kodukülast väljapööret oodates sõitis minust mööda Astangu logoga auto. Mõtlesin, et see peab olema mingi märk.

Kuidas varasem töökogemus on Sind praeguses ametis aidanud?

Varasemalt töötasin Sisekaitseakadeemias, kus minu töövaldkonnaks oli täiendusõpe. Kui 2016. aastal tuli uus täiskasvanute koolituse seadus, oli vaja kogu täiendusõppesüsteem ümber teha, korrastada ja struktureerida. Varasemalt olid asjad veidi kaootilised, siis tuli mõelda, miks me midagi teeme ja kuidas saaks keerulisi asju lihtsamalt teha, mitte dubleerida. Kuidas oleksid tööprotsessid loogilised ja inimesed ennast seejuures hästi tunneksid. See on midagi, mida ma kindlasti kaasa võtan. Usun, et mind toetavad lisaks ka varasemad õpingud. Olen õppinud nii psühholoogiat kui personalijuhtimist, lähenen protsessi põhiselt ja inimkeskselt – mulle meeldib, kui asjad on arusaadavad ja läbipaistvad, räägime läbi ja lepime kokku.

Mida oled jõudnud aastaga ära teha?

Astangule tulles teadsin, et on vaja teha muudatus õppesuundade juhtimises, kuna senine mudel ei toiminud hästi. See oli esimene põnev väljakutse, mis sai aastavahetusega ära tehtud. Liidetud sai mõned õppesuunad – varasema 5 asemel on nüüd 3 õppesuunda -, ning suunajuht tegeleb peamiselt  juhtimisülesannetega. Tema tööaja sisse mahub ka väikeses mahus tundide läbiviimist, kui ta tunneb selleks soovi ja vajadust. Muul ajal saab suunajuht keskenduda oma töös inimeste ja oma valdkonna juhtimisele ning arendamisele. Praegu on uus süsteem toiminud pool aastat, mis on olnud alles sisseelamise aeg, sest uued rollid vajavad paratamatult paika loksutamist.

Kui jõudsin juba natuke rohkem enda töösse sisse elada, hakkasid järjest silma paistma ka muud valdkonnad, mis vajaksid arendamist ja parendamist. Näiteks kohe õppeaasta alguses liikusime täiendõppekursuste haldamisega täienduskoolituste infosüsteemi Juhan, mis lihtsustab igapäevast tööd näiteks lõpudokumentide väljastamisel.

Veel jäi silma õpetajate koormuste ja tööaja planeerimine. Varasemalt oli koormuste planeerimine puhtalt kontakttunni põhine, jättes arvestamata kõik õpetamisele lisaks tehtavad tööülesanded. Kutserehabilitatsiooni valdkonna eestvedajana peab Astangu välja arendama ja piloteerima uusi metoodikaid ning oma kogemuse pinnalt jagama teadmisi väljapoole kutsekoolidele, et haridusliku erivajadusega õppijad oleksid toetatud üle Eesti. Arendustegevused aga ei olnud planeeritud tööaja sisse, mis tähendas, et neid tehti suuresti õhinapõhiselt. Kes panustas natuke rohkem, kes vähem. Minu soov oli muuta töökoormuse arvestust inimeste jaoks õiglasemaks ja samas ka individuaalsemaks. Koormuse sisse arvestame kõike, mida töötaja teeb: kontakttunnid, rühma juhendamine, vastuvõttu panustamine, majast välja koolitamine, projektides osalemine jne. Need ülesanded ei ole enam lisatööna, mis annab meie inimestele võimaluse teha oma tööd põhjalikult ja hingega, seejuures läbipõlemata.

Mis veel on plaanis?

Praegu vaatame üle abiõpetaja tööaega ja kaardistame täpsemalt, millistest tundides on abiõpetajaid vaja ja milliseid tööülesandeid nad veel täidavad. Kui praegu on abiõpetajad seotud konkreetse õppegrupiga, siis arutamisel on variant, kus abiõpetaja liiguks mitme grupi vahel. Eesmärgiks on tekitada sarnane mudel nagu meil just õpetajate jaoks valmis. Sellega saame õppijaid paremini toetada ja kasutada ressursse mõistlikult.  

Veel plaanime üle vaadata, milliseid huviringe uuest õppeaastast pakkuma hakkame. Igakevadise õppijate tagasiside pealt saame näha, millistes valdkondades meie õppijad vajavad rohkem tuge, mis teemad ja tegevused neid kõnetavad.

Kui palju puutud igapäevaselt kokku õppijatega?

Kogu selles muudatuste virvarris on läinud suur osa tööajast just nendele teemadele ja õppijatega ei ole ma kahjuks jõudnud kokku puutuda nii palju kui oleksin soovinud. Loomulikult näen neid igapäevaselt koridori peal, sügisel käisin kohanemislaagris ja olen käinud ka tundides vaatlemas. Õppeaasta alguses toimunud tutvumispäeval sattus mulle täitsa oma rühm, kellega maja peal orienteerumist teha. Soovin, et uuel õppeaastal oleks kokkupuuteid oluliselt rohkem. Olen mõelnud ise mõne tunni läbiviimisele või muudele tegevustele koos õppijatega.

Mis tund see võiks olla?

Ma ei tea, pean sellele veel mõtlema. Kui õppijad on juba natuke majaga tutvunud ja hakanud ennast rühmas paremini tundma, siis konsulteerin õpetajatega, mis tund see võiks olla. Erinevatele rühmade puhul saab see kindlasti olema erinev.

Mille poolest on õppijad Sind kõige enam üllatanud?

Otsekohesuse ja julgusega mingeid asju välja öelda ja küsimusi küsida.

Mida lähedane peaks oma lapse kasvatamisel teistmoodi tegema, et ta oleks rohkem toetatud ka kodu poolt.

Ma kindlasti ei soovi ühelegi lapsevanemale öelda, kuidas ta oma last kasvatama peab. Mulle meeldib lähtuda elusfilosoofiast, et kõik tuleb teha selleks, et lapsest kasvaks võimalikult iseseisev, endaga elus hästi ja võimetekohaselt toimetulev täiskasvanu. Arvan, et  oluline on seda endale aeg-ajalt meelde tuletada ja selle üle mõtiskleda, ennast lapsevanemana analüüsida. Sageli soovitakse kiivalt hoida oma last võimalike ohtude eest, kuid nii võivad jääda eluks vajalikud oskused puudulikuks  Ma ei taha kindlasti öelda, et me ei peaks oma lapsi ohtude eest hoidma, kuid neil peab olema võimalus kogeda erinevaid asju omal nahal. Kukkuda, püsti tõusta, jälle proovida, jälle kukkuda, ja lõpuks õnnestuda.

Osad vanemad on veendunud, et tema laps ei saa kunagi iseseisvaks.

Peab olema usku ja lootust oma lapsesse. Astangul olen kuulnud mitmeid lugusid suurtest üllatajatest. On olnud juhtumeid, kus õppeaasta alguses lapsevanemad ja võibolla ka õpetajad arvavad, et tõenäoliselt õppija ei suuda iseseisvuda ning minna avatud tööturule, kuid õppe lõpuks on õppija teinud suure arenguhüppe ja ületanud kõikide ootusi. Meie õppijatest on mitmed isegi kõrgkooli edasi õppima läinud. See kõik on võimalik.

Kaubanduse abitöötaja õpe läheb uuest aastat kahe aasta pealt ühe aasta peale. Kas aasta on piisav noore ettevalmistamiseks tööeluks?

Analüüsisime sisuliselt kaubanduse abitöötaja õppekava koostöös erialaõpetaja, teiste õpetajate ja õppesuuna juhiga ning jõudsime ühisele arusamaale, et 2 aastane õpe on praegusel kujul ilmselt üle dimensioneeritud. Tegelikult on võimalik omandada tööalased oskused ja teadmised ka ühe aastaga. See muudatus on osa õppekavade piloteerimisese protsessist. Meil on hea võimalus võrrelda kahte kaubanduse abitöötaja õppekava ning töötada välja parim lahendus meie õppijatele ja samas arvestades ka tööandjate ootuseid. Uuel õppeaastal alustab 1-aastasel kursusel suur hulk meie oma maja õppijaid kohanemiskursustelt ja kutsevalikuõppest. Seega on õppija meie majas tegelikult kokku mitu aastat ning ta on juba saanud eluks vajalikud igapäevaeluoskused, kus tal on võimalik asuda omandama rohkem erialaseid oskuseid.  

Kui mõelda sellele, et HEV noored peavad tegema elumuutvaid valikuid ja olema tööeluks valmis oluliselt varem kui ülejäänud noored, kuigi nad vajavad veel aega küpsemiseks. Mida ütleksid nendele vanematele?

Jaa, see on keeruline olukord. Mõistan vanemaid, kelle lapsed õpivad mitmel erialal järjest, et hoida neid kauem koolikeskkonnas, et jääks aega küpsemiseks. Sellepärast Astangu Keskuses ongi kohanemiskursused ja kutsevalikuõpe. Õppekavasid korrastades ja tulevikuplaane tehes oleme silmas pidanud, et õppijal tekiks loogiline õpitee. Õppija võib alustada kutsevalikuõppest, kust tal on võimalik edasi liikuda kutseõppe või tööõppekursustele. Küpsem ja võimekam õppija saab alustada kohe kolmanda või neljanda taseme õppekaval. Juhul kui õppija vajab küpsemiseks rohkem aega ja on ka vanuse poolest noorem, siis vaheastmena on võimalik õppida teise taseme õppekaval, mis on suunitlusega juba konkreetse õppesuuna erialade poole. Uuel õppeaastal avame tehnoloogia õppesuunas puiduettevõtte abitöölise õppekava, kuhu on võimalik tulla õppima kas otse või kohanemiskursuselt, kutsevalikuõppest. Kui huvi puidutöö vastu on suurem, saab edasi minna õppima puidutöötleja eriala õppekavale, mis on kolmanda taseme õppekava. Sarnane õpitee on plaanis luua ka toitlustuse ja kaubanduse õppesuunas. Praegu selles õppesuunas teise taseme kursust ei ole, kuid sügisel hakkame tegelema selle väljatöötamisega.

Oled poole aastaga viinud sisse palju muudatusi, et meie töötajad läbi ei põleks. Mida teed selleks, et ise läbi ei põleks?

Pean tunnistama, et mõni aeg tagasi sain aru, et olen natuke kokku jooksnud ja tõdesin, et olen enda vajadused hooletusse jätnud. Avastasin, et tegelen kogu aeg ainult vajalike asjadega, üks töö ajas teist taga, olgu siis tööl või kodus. Sain aru, et niimoodi edasi ei saa. Olen teadlikult püüdnud oma elus teha muudatusi ja teisi valikuid. Olen võtnud aja, et viibida looduses ja liikuda rohkem. Püüdnud enda öelda, et mingitel hetkedel logelemine on samuti okei. Kas midagi juhtub sellest kui mõni asi ei saa täna või homme tehtud. Kui midagi ei juhtu, siis las ta jääb ootama oma järge.

Kui vaatad Astangul oldud aja peale tagasi, kas see oli tark otsus?

Jaa, absoluutselt. Olen oma otsusega väga rahul. Mul on olnud äärmisel huvitav aasta ning olen tänulik, et minu kõrval on suurepärane meeskond ja toetavad kolleegid. Tunnen, et kogu Astangu töötajaskond on mind hästi vastu võtnud. Olen selle aastaga väga palju õppinud ja arenguruumi on veel kindlasti.

Mis on Sinu filosoofia või juhtmõte?

Tee seda, mis sulle meeldib ja tee seda hästi ning hingega.