Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Prindi lehekülg

Omandatud peaajukahjustusega inimestele mõeldud kursus innustas kirjutama raamatut

25.06.2021

Logopeed Kadri Mölder juhendab omandatud peaajukahjustusega inimestele mõeldud kursusel osalejat

Omandatud peaajukahjustusega inimestele mõeldud kursust on erineval kujul Astangu Keskuses läbi viidud alates 2005. aasta septembrist. Kadri Mölder on logopeedina olnud kursuse juures praktiliselt algusest. Tema sulest on ilmunud peaajukahjustusega inimestele ja nende lähedastele mõeldud raamat „Kui aju puhkab“, mille eest Eesti Logopeedide Ühing andis Aasta teo tunnustuse logopeedias.

Kuidas sai alguse peaajutraumaga inimestele mõeldud rühm?

Otsisime võimalust, kuidas parandada Eestis omandatud peaajukahjustusega inimeste olukorda ning teiste riikide kogemus andis indu kursusega alustamiseks. Mina sain hakata selle kursuse klientidele logopeedina kõne hindamisi ja pärast nendega individuaalset tööd tegema.

Esimesel aastal oli see töö meie kõigi jaoks uus, avastuste ja õppimiserohke. Algusest peale pidasime selle rühma puhul tähtsaks ühte inimest (rühmajuhendajat), kes on kursis klientide asjadega ja koordineerib nii nende kui meeskonna tööd. Selline koostöö on aastatega palju arenenud ja praegu võib öelda, et see on suurepärane – meeskonnal on palju suuremad teadmised, ühised kogemused ja väärtused.

Kes olid esimesed õppijad ja mille poolest nad erinesid tänastest õppijatest?

Osalejad on igal aastal olnud väga erinevad nii oma võimetelt kui käitumiselt. Algusaastail oli üks hooldekodust tulnud noormees niivõrd agressiivne, et oli teistele ohtlik ja tuli peagi ära saata. Ülejäänud kliendid said oma keskkonnas ja tegevustega edukalt hakkama. Siiski osalejad minu jaoks oluliselt teistest keskuse õppijatest ei erinenud, ei sel ajal ega ka nüüd.

Millised olid esimesed õppetunnid ja tõdemused?

Juba alguses saime aru, kui oluline on leida nende jaoks sobiv keskkond. Väsimine on selle rühma osalejate puhul tavaline. Nii sai tööruumi kõrvale puhkeruum, kuhu saaks eralduda ja puhata. Diivan oli seal väga vajalik. Samuti saime aru, et inimeste vanus ei mänginud enam rolli - sõltumata vanusest vajasid nad selgeid korraldusi ja juhendamist, ka võis nende käitumine olla harjumatu.

Kõige suurem väljakutse on ikkagi olnud klientide ja nende eripärade tundmaõppimine ja mõistmine, mis osas me saame inimest aidata ja millega tuleb leppida. Kui meie seda teame, saame klienti ja tema peret aidata. Läbi aastate oleme otsinud, kuidas kõige paremini klienti hinnata, kuidas seda arusaadavalt kirja panna ning kliendile ja tema perele edastada.

Kursuse alustamisel oli kindlasti praegusest vähem võimalusi jõuda pärast lõpetamist tööturule või olla muul moel aktiivne. Praegu on meie meeskond väga loov lahenduste otsimisel, toimub tihe koostöö erinevate asutuste ja tööandjatega.

Omandatud peaajukahjustusega inimeste lugudest kõnelev raamat "Kui aju puhkab"

Oled kirjutanud raamatu „Kui aju puhkab“. Millest see räägib ja kuidas selleni jõudsid?

Raamat kõneleb kolmest kursusel osalenud kliendist, nende käekäigust ning võimalustest, kuidas aidata peaajukahjustusega inimesi. Raamatu kirjutamise mõte tekkis siis, kui kogemusi ja infot sai liiga suur hulk. Tekkis tunne, et seda oleks vaja korrastada ja jagada. Kuna selline kursus on Eestis ainult Astangu Keskuses, siis on meie kogemus ainulaadne. Meie klientide arenguid nähes tundus mulle väga oluline seda jagada.

See pole raamat, mis kuuluks TOP 10-sse, vaid leitakse üles just siis, kui selleks on õige aeg. Umbes kuu aega tagasi helistas üks võõras naine, kelle isal oli olnud tükk aega tagasi insult ja rääkis, kui palju kasu ta sellest raamatust on saanud ja et see oleks teda isa insuldi ajal palju aidanud.

Kui palju on kursusel osalenud inimesed Sind ennast muutnud ja mil viisil?

Väga palju. Tänu neile ma suhtun tähelepanelikult oma tervisesse ja püüan arsti juurde pöörduda kiiresti. Kindlasti väärtustan ma oma elu, igat päeva sellisena nagu see on. Nii nagu mu kliendid, õpin märkama ja hindama ennast.

Mida pead enda jaoks Astangul oldud aja jooksul kõige suuremaks õnnestumiseks?

Kõige suurem saavutus oli ilmselt see, kui osalesin selle kursuse 10. aastapäeva puhul üle-eestilise konverentsi korraldamisel. Juba varsemalt kuulutati välja, et seal esitletakse minu raamatut ja tegin ka ettekande. Nii et samal ajal tegelesin kirjutamise ja muu raamatu ilmumisega seotud töödega. Kõike kokku oli väga palju ja kõik õnnestus väga hästi.

Logopeed kõneleb omandatud peaajukahjustusega inimestele mõeldud kursusel osalejaga

Kas mõni lugu on Sulle kohe eriti hinge pugenud?
Kui peaaegu aasta olla inimestega grupis koos ja ka üks ühele teraapias suhelda, siis tekib päris lähedane suhe. Nad kõik on omad ja ma elan neile kaasa. Kõige tihedamalt olen olnud seotud nende inimeste lugudega, keda toetan ja aitan kursuse lõpuettekande valmimisel.  Inimene otsib üles info ja pildid alates oma lapsepõlvest – õppimisest, tööst, hobidest kuni trauma/haiguseni ja edasi liikumisest pärast seda, lõpetades plaanide ja unistustega. Sõltumata sellest, missugune on inimese kõnevõime selleks ajaks, valmib kursuse lõpuks oma lugu. Kui me sellise loo valmis saame, oleksin ma nagu järgmise raamatu kirjutanud. Kursusel osaleja lähebki meie juurest teele oma väljaprinditud raamatuga.

Kui vaadata suuremat pilti, siis kus näed kõige suuremat murekohta omandatud peaajukahjustusega inimeste tugisüsteemis?
Praeguseks on Eestis loodud palju teenuseid, mis sobivad ajukahjustusega inimestele. Lihtsalt vahel võib olla raske nende teenusteni jõuda, kuna lähedastel ja inimesel endal pole piisavalt infot või oskusi asjaajamisel. Teenuste kättesaadavus sõltub palju ka elukohast, näiteks väiksemates kohtades on vähem võimalusi.

Samuti on tähtis, et erinevate süsteemide asutused ja spetsialistid teeksid omavahel koostööd. Astangu Keskuses aitame inimesi nõustamisega ja vajadusel aitame korraldada erinevate teenuste saamise. Iga inimese jaoks on oma lahendused, need tuleb üles otsida.