Läti õpiränne andis IT-õppijatele enamat kui uued oskused

27.05.2026

Kogemuse pani kirja vanemtööhõivespetsialist Merlin Moondu.

Astangu keskuse IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala õppijatel ja töötajatel oli võimalus osaleda Erasmus+ õpirändes Lätis asuvas SIVA-s (Sociālās integrācijas valsts aģentūra).

SIVA on sotsiaalse rehabilitatsiooni ja õppe keskus, mis on mõnes mõttes sarnane Astangu keskusega, kuid suurem ja mitmekesisemate võimalustega. Asutus kuulub Läti heaoluministeeriumi alla ning selle eesmärk on aidata inimestel, kellel on puue, funktsioonihäire või vähenenud töövõime, taastada iseseisvus, omandada amet ning naasta tööturule ja ühiskonnaellu.

Õpirände jooksul kohtusime erinevate õpetajate, karjäärispetsialistide, tugispetsialistide, viipekeeletõlkide ning tööandjate esindajatega, et saada parem ülevaade sellest, kuidas toetatakse vähenenud töövõimega ja erivajadusega õppijate õppimist ning tööturule liikumist. Meile oli kogu külastuse vältel suureks abiks välissuhete ja koostööprojektide juht, kes tutvustas SIVA õppekorraldust ja tugisüsteeme.

Väga huvitav oli kuulda ka Läti viipekeeletõlkide koolitusest ja töökorraldusest. Selgus, et seal on võimalik õppida viipekeeletõlgiks, kuid õpe kestab hetkel kaks aastat ning kohalike spetsialistide hinnangul võiks see olla pikem ja põhjalikum. Eestis selline õppimisvõimalus praegu puudub. Aruteludes tuli välja, et nii Eestis kui ka Lätis on viipekeeletõlkidest puudus ning spetsialiste on väga vähe. Samuti räägiti sellest, kuidas korraldatakse tõlketeenust kultuuriüritustel ning millised on väljakutsed kutsesüsteemi ja teenuse kättesaadavuse osas. Võrdlesime ka Eesti ja Läti süsteeme – Eestis on tugevam kutsestandard ja paremini organiseeritud kutse andmise süsteem, samas kui Lätis tuntakse puudust omaette viipekeeletõlkide ühingust ning teenust pakutakse praegu kurtide liidu kaudu.

Kohtumised tööandjate ja tööhõivespetsialistidega andsid hea ülevaate sellest, milliseid oskusi ja tuge vajavad õppijad tööellu sisenemisel. Aruteludest jäi kõlama, et lisaks erialastele teadmistele peetakse väga oluliseks suhtlemisoskust, iseseisvust, kohanemisvõimet ja valmisolekut õppida ka väljaspool klassiruumi. SIVA kogemus näitas, kui oluline on järjepidev koostöö kooli, tugispetsialistide ja ettevõtete vahel. Praktikakohti nähakse seal mitte ainult kohustusliku õppe osana, vaid võimalusena aidata õppijal samm-sammult kasvatada enesekindlust, tööharjumusi ja usku iseendasse.

Meile tutvustati ka nende koostöömudeleid tööandjatega ning räägiti tööandjate tänuüritustest, mille kaudu tunnustatakse ettevõtteid ja praktikajuhendajaid, kes panustavad õppijate arengusse ja annavad võimalusi ka neile, kelle tee tööturule võib olla keerulisem. Eriti jäi kõlama mõte, kui oluline on märgata ja väärtustada tööandjaid, kes loovad noortele turvalise keskkonna esimesteks tööalasteks kogemusteks.

Huvitavaid teadmisi saime ka SIVA õppima asumise süsteemi kohta. Selgus, et sisseastumisprotsess kestab lausa viis päeva, mille jooksul kohtuvad õppijaga erinevad spetsialistid, et hinnata tema vajadusi, võimeid ja sobivaimat õpiteed. Selline põhjalik lähenemine aitab leida õppijale just talle sobiva eriala ja toetuse. Samuti jäi silma paindlik süsteem – pärast vastuvõtmist on õppijal võimalik õpinguid alustada kuni kolme aasta jooksul.

Õpirände jooksul osalesid IT-süsteemide spetsialisti eriala õppijad erinevates IT-valdkonna tundides ja praktilistes tegevustes, kus saadi uusi teadmisi võrgulahendustest, seadmete seadistamisest ning tutvuti CISCO simulatsiooniprogrammide kasutamisega õppetöös. Lisaks õpiti kasutama VirtualBoxi keskkonda ning omandati teadmisi andmete varundamisest ja varukoopiate olulisusest. Eriti väärtuslikuks peeti seda, et varukoopiate loomist sai ka praktiliselt läbi proovida, mis aitas paremini mõista andmete turvalisuse tähtsust igapäevases IT-töös.

Lisaks IT-õppele osalesime ka riigikaitse ja loodusteaduste tundides, mis pakkusid palju uusi teadmisi ja praktilisi kogemusi. Riigikaitse tunnis räägiti Läti süsteemist ja ühiskondlikust vastutusest. Eriti huvitav oli teada saada, et nende süsteemis on väga selged reeglid ning näiteks on seaduses sätestatud kohustus abivajajaid aidata – selle kohustuse eiramisel võivad järgneda tagajärjed. Tundi viis läbi naiskaitseväelane ning saime teada, et Lätis moodustavad naised umbes 16% kaitseväega seotud inimestest, sealhulgas vabatahtlikest, abilistest ja riigikaitsjatest.

Riigikaitse tundides õppisime ka taktikalise liikumise põhimõtteid ning saime teadmisi mürgistest taimedest ja loomadest. Väga sümpaatne oli see, et õpetaja oli spetsiaalselt meie jaoks kirjutanud taimede nimetused ka eesti keeles. Lisaks praktilistele teadmistele jagati palju põnevat ajaloolist taustainfot Läti kohta, sealhulgas sellest, kuidas mürgiseid taimi on ajaloo jooksul kasutatud enda kaitsmiseks ja ellujäämiseks.

Loodusteaduste tundides tutvusid õppijad kondensaatori ehitamise põhimõtetega ning said parema ülevaate sellest, kuidas teooriat praktiliste tegevustega siduda.

Õpiränne andis õppijatele võimaluse arendada lisaks erialastele teadmistele ka suhtlemisoskust, iseseisvust, kohanemisvõimet ja enesekindlust rahvusvahelises keskkonnas. Mitme õppija jaoks oli see esmakordne võimalus osaleda rahvusvahelises projektis, mis pakkus väärtuslikku kogemust ja julgust proovida uusi väljakutseid.

Rahvusvaheline koostöö annab väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ja inspiratsiooni, mida saame kasutada oma õppijate veelgi paremaks toetamiseks Eestis.