Kutsevaliku õpperühma seiklused Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis

19.04.2024

Astangu Keskuse kutsevaliku (KuVa) õppe üks moodulitest viib meie õppijad majast välja teise kutsekooli proovima eriala, mida meie keskuses ei ole ning mis võiks noortele edasiõppimise eesmärgil huvi pakkuda. KuVa noored läksid lumise novembrikuu lõpus kolmeks päevaks Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, et katsetada rehvitehniku ja sõiduki pindade hoolduse eriala.

Teksti autorid:

• Õpperühma KuVa õppijad: Andre Lumi, Carita Lepikult, Kelly Mihhailov, Ott Tom Vahur, Romeero Käärd, Ricardo-Sven Lokman
• Kristi Moosus, KuVa rühmajuhendaja
• Älis Oksa, KuVa põhiõpetaja

Vana-Vigala kutsekooli külastamiseks hakkasime Astangu Keskuses valmistuma juba kuu aega varem. Tundides arutasime, mida tuleks kaasa võtta, kuidas Märjamaal enda vaba aega sisustada ning kuidas ennast üldse kolmeks päevaks võõras kohas ette valmistada. Õpilased said avaldada oma arvamust ja eks kõigil oli teatav ärevus väljasõidu ees. Novembri viimastel päevadel saime oma kotid pakitud ja olime valmis sõitma Vana-Vigalasse. Suurem osa reisis Astangu bussiga ja osad teises autos järgi. Sõit läks peaaegu hästi, üks bussi uks oli kinni jäätunud ja ühel hetkel vajus irvakile, aga tõi kaasa vaid ehmumise. Teed olid lund täis tuisanud ja mingitel hetkedel oli võimalik sõita ainult 20 km/h kiirusega - aga kohale me jõudsime.  

Õppija Kelly liigub ratastooliga. See tõi vajaduse kasutada bussi invatõstukit ja seda sageli, sest Vana-Vigala kooli-töökoja-õpilaskodu vahel ei saanud lume tõttu liikuda mööda teid ratastooliga. Reisi algusest peale omaalgatuslikult võttis tõstukioperaatori rolli Romeero ja üllatas sellega kõiki. Suurest huvist tõstuki puldi vastu, sai Romeerost Kellyle tubli abiline ja uued oskused olidki käes.

Saabudes viisime asjad esiti õpilaskodusse. Sealne invalift oli ka nõustunud lõpuks Kellyt tõstma. Toad olid mugavad. Kahe toakese peale oma köök ja pesuruumid. Suur vaba aja tuba ja kohvikuköök, kus teisel õhtul süüa valmistasime. Menüüs oli pasta carbonara koos värske salatiga. Kööki kogunesid õhtuti ka teised maja õppijad ja saime kohe uusi sõpru.

Rehvitehniku ja sõiduki pindade hoolduse eriala õpetajaks oli Genno Niider - paremat õpetajat on raske ette kujutada, nii proff erialaselt ja ka õpetamisoskustelt. Ta suutis kõigis huvi tekitada ja oma võimeid testida täiesti uutes tegevustes. Genno lasi õpilastel teha vigu ning läbi nende õppida, ta julgustas proovima ja katsetama.  Ta tõi välja iga õppija potentsiaali selles töös ja koostöö oli lugupidav, meeldiv, ülesehitav, kannatlik, rahulik, sõbralik, inspireeriv, väärikas ja huvitekitav.

Söömas käisime peamajas. Sinna viiv kõrge trepp oli suureks katsumuseks Kellyle, kes pidi ratastoolist välja tulles saama trepist üles. Ta ronis vapralt vähemalt kord päevas treppidest üles-alla. Loomulikult käivitas see teistes abivalmiduse - rühma poisid abistasid ratastooli tassimisel. Seda oli ilus kogeda, nii oma rühma kui ka Vana-Vigala kooli õppijate poolt.

Majaväline moodul andis täiesti kordumatu kogemuse uues olukorras hakkama saamisel, töökogemuse,  õpilaskodu kogemuse kõigile, ajaplaneerimise ja koostöö kogemuse. Kogemus oli intensiivne ja väsitav, aga rohkem siiski põnev ja uudne kõigile. Pakkus avastamisrõõmu igaühe suhtes ja pani proovile uutes oludes, samas tõi välja peidus olevad jõuvarud ja võimekuse.

Õppijate muljed:

Kelly - kolmapäeval meeldis võrdsus uute oskuste õppimise osas ja suhtlemine õpilaskodus. Õhtul sai teistega kaarte mängida ja lobiseda. Neljapäeval meeldis, et sai ka kondiitri tunnis käia ja õppida, kuidas muna suhkruga vahustada ja biskviitküpsiseid teha pritskotiga plaadile pritsides. Veel õppisin rehve puhastama, tasakaalupingil rehve tasakaalustama. Meeldis suhtlemine nii kohalikega kui oma rühma sisene hea koostöö. Õppisin rehvidega tegelema ja mune eraldama.

Carita - meeldis tasakaalustamine ja kaardimäng õhtuti, samuti biskviitküpsiste tegemine, kaalusin, segasin ühte pidi, et õhk munavahust välja ei tuleks ja ei tohtinud vahtu põrutada. Rehvidega tasakaalustamine ja suruõhutrelliga mutrite kinni keeramine, rehvide mudast puhastamine traatharjaga.

Ricardo - meeldis Märjamaal söömas käia, töö osas auto pesemine survepesuriga ja fliislapiga, rataste puhastamine, maha võtmine veljelt ja auto alt, tasakaalustamine pingil ja rehvide tagasipanemine suruõhutrelliga. Raske oli ratast tagasi panna täpselt, oli vaja teha koostööd. Kõik tööd oli uued ja huvitavad. Sain aru, et pean selga hoidma, aga tahan edaspidi neis töödes isa aidata ja oskan ka nüüd seda.

Romeero - meeldis vana sõbraga kohtumine, auto rehvide pumpamine suruõhuga, auto pesemine survepesuriga, Kelly aitamine vastutustundlikult.

Ott Tom (rühmajuhendaja kirjeldus) - samuti suur üllataja. Esimesel päeval oli Ott oma toas ning sealt välja tulla eriti ei tahtnud. Teisel päeval tuli ta iseseivalt koridoridesse jalutama ja uudistas meie korrusel ringi. Seda oli tore näha! Avaloengus oli ta julge asjatundlike küsimusi esitama ja kommenteerima. Ütles, et siin on rahulik. Enamasti töö osas vaatas eemalt, aga kui pakkusin, kas tahad veljelt rehvi maha võtta, oli kohe nõus ja tegi töö koos õpetajaga rahulikult ära. Oli ise ka päevaga rahul, meeldis rehvide vahetus. Õpetaja andis talle ülesandeks arvutiprogrammist spetsiifilisi näiteid tõstuki panemise kohtade ja rõhu osas vaadata ja neid töös kasutada, tegi seda vabalt koostöös. Sai võimaluse süüa eraldi ruumis ja oli rahul sellega. Lõpuks tõdes - arvasin, et tuleb hullem. Ka Märjamaal sõime koos pubis. Igati rikastav kogemus.

Andre (koos rühmajuhendaja kirjeldusega) - esimesel päeval oli väga närvis, sest magas sisse, aga saime üle. Vahetasin rehve, tagasi panna keeruline, pesin autot survepesuriga. Mõistis, et pesemisel vaja süsteemset lähenemist, muidu jääb laiguline. Õhtuks väsinud, arvas, et tasus tulla.