Kohvrid täis julgust ja teadmisi – õpiränded 2025/2026. õppeaastal

30.08.2026

“Praegu on kohvris vaid tööriided, aga tagasi tulles on see pungil teadmisi.”

Nii kirjutas Astangu Keskuse pagariõpetaja Tea Vallimäe blogisse, enne kui suundus tutvuma pagarõppe saladustega Tonezza-nimelises mägikülas Itaalias.

Õppeaasta 2025/2026 oli Astangu Keskuses rahvusvahelise õpirände ja koostöö poolest hoogne:

• Erasmus+ õpirändel käis 28 õppijat – neist 22 käis välispraktikal ja 6 osales noortevahetusel.
• Õppijad käisid õpirännetel 5 riigis: Taanis, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Lätis.
• Töötajad käisid Erasmus+ õpirändel 45 korral – nende seas ka 14 töötajat, kes ühtlasi toetasid õpirändel viibivaid õppijaid.
• Töötajad käisid õpirännetel ja lisaks ka muudel õppekülastustel teadmisi omandamas peamiselt 12 riigis: Islandil, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Tšehhis, Taanis, Kreekas, Poolas ja Iirimaal.
• Kui lisada ka rahvusvaheliste võrgustike ja koostööprojektide kohtumised, käisid töötajad õppeaasta jooksul väliskohtumistel kokku 76 korral.
• Et osa töötajaid oli seotud mitme väliskoostöö tegevusega, osales väliskülastustel kokku 43 erinevat töötajat.

Toevajadusega õppijate kutseõppe ja tugiteenuste kompetentsikeskusena on Astangu KRK jaoks oluline olla kursis eri riikides kasutatavate lähenemistega – olgu see naabrite juures Soomes või Lätis, või ka kaugemal Hispaanias või Islandil. Väliskülastustel tutvume teiste koolide, rehabilitatsiooniasutuste ja tugiteenuste korraldusega, samuti haridus- ja sotsiaalsüsteemidega, õpime kolleegide kogemustest ning otsime lahendusi, mida saaks kohandada Astangu Keskuse õppijate ja teenusesaajate vajadustele.

Samavõrd oluline on, et saame pakkuda maailma avastamise kogemust ka olulisele osale keskuse õppijatest. Sedamööda, kuidas on laienenud Astangu KRK erialade valik, oleme suurendanud ka õpirännete arvu: kui 2022. aastal rändas Erasmusega 12 õppijat, siis 2026. aasta kevadel juba kokku 28 noort, kes jagunesid 6 grupiks. Iga grupiga oli kaasas 2–3 õpetajat või tugispetsialisti, kes toetasid õppijaid nii reisimisel kui ka välismaa kutsekoolis või ettevõttes tegutsemisel. Õppijate õpiränded toimusid sel kevadel Taanis, Itaalias (välispraktika ja noortevahetus), Saksamaal, Prantsusmaal ja Lätis.

Õpirändel saab noor kogeda:

• iseseisvamat igapäevaelu, reisimist ja rahakasutust;
• koostööd oma kaaslaste ning kohalike õppijate ja juhendajatega;
• võõrkeeles suhtlemist ja vastastikust kogemuste jagamist;
• uute olukordade ja vahel ka ebaõnnestumistega toimetulemist;
• välispraktikal töö- või õppeülesannete tegemist võõras keskkonnas ja laiemat ettekujutust oma erialast;
• silmaringi avardumist – kultuurist, igapäevaelust, toidust ja ajaloost teises riigis.

Ja läbi kõige eelneva – suuremat julgust ja enesekindlust – oma erialaoskustes, oma võimes hakkama saada ja lahendusi leida, luua teistega kontakti ja ka edaspidi võtta vastu järgmisi väljakutseid.

🟣 Loe siit, kuidas meie IT-õppija leidis välispraktikal nutika lahenduse kondensaatori valmistamisel.
🟣 Või siit, kuidas abikokaõppija tunneb end välispraktika järel julgemana köögitöös.

“Meil oli äge välispraktika ja soovitame kõikidel osaleda välispraktikatel, kuna see on nii õpetlik kui ka lõbus!” – Kutsevaliku õppijad välispraktikast Taanis.

Töötajad kaardistasid õpirännetel ja õppekülastustel teemasid õpiteedest uute tehnoloogiateni

Teadmisi omandati peamiselt Islandil, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Tšehhis, Taanis, Kreekas, Poolas ja Iirimaal.

Isikupärastatud, paindlik ja praktiline õpe

Mitmes külastatud riigis olid paindlikud ja isikupärastatud õpiteed ühendatud praktilise, projektipõhise ja elulise õppega.

• Näiteks said Islandi kutsekooli õppijad oma õpitee paljude kursuste seast ise kokku panna.
• Hollandi koolides aga õpiti meeskondlike projektide ning päris tööülesannete kaudu.

Astangu Keskuse jaoks andsid need kogemused ideid, kuidas suurendada õppijate valikuvõimalusi ja aktiivset rolli, säilitades samal ajal neile vajaliku struktuuri ja toe.

Kaasav õppekeskkond ja õppijate terviklik toetamine

Kaasamine tähendas külastatud asutustes nii õpetamise kohandamist kui ka õppija heaolu ja igapäevase toimetuleku terviklikku toetamist.

• Islandil töötasid ühes tunnis eri tasemega õppijad neile sobivate ülesannetega ning tunde viisid sageli koos läbi kaks erineva taustaga õpetajat.
• Hollandis nähti väikseid õpperühmi, rahunemisruume ja tugimeeskondi.
• Hispaanias aga hariduse, vaimse tervise toe ja kogukonnas osalemise tihedat sidumist.

Need kogemused kinnitasid paindliku, meeskondliku ja õppijakeskse toe tähtsust.

Tööeluks ettevalmistamine ning koostöö tööandjate ja kogukonnaga

Õppevisiitidel nähti mudeleid, kus tööoskusi arendatakse kogukonnale pakutavate teenuste ja individuaalse tööle liikumise toe kaudu.

• Näiteks Rotterdamis harjutasid toevajadusega õppijad kooli kohvikus ja jalgrattatöökojas päris klientide teenindamist.
• Norras said Astangu Keskuse töötajad esmase ülevaate arendamisel olevast kohandatud töötamise mudelist, mis aitab inimestel liikuda kaitstud töölt avatud tööturule.
• Islandil tööalase rehabilitatsiooni keskuses VIRK tutvuti lihtsustatud IPS-mudeliga (Individual Placement and Support), millega toetatakse inimese tööle naasmist sihipäraste teenustega, rakendades ka tihedat kontakti tööandjatega ja osalise tööajaga võimalusi.

Tehisintellekt ja digivahendid kaasava õppe toetamisel

Digilahendused võivad pakkuda võimalusi muuta õpet ligipääsetavamaks ja isikupärasemaks.

• Näiteks Islandil kasutati NotebookLM-i õppesisu esitamiseks eri vormides ja keeltes.
• Iirimaal toimunud koolituselt toodi kaasa ideid lihtsustatud ja pildiliste juhendite, eri raskusastmega ülesannete ning individuaalse tagasiside loomiseks.
• Norras aga tutvuti VR-keskkonnaga, mis võimaldas toevajadusega inimestel igapäevaelu olukordi turvaliselt ja korduvalt harjutada.

Saadud kogemused on kasuks Astangu Keskuses uute digitehnoloogiate rakendamise planeerimisel.

Erialaspetsiifiliste oskuste täiendamine

Õpiränded võimaldasid paljudel töötajatel süvendada otseselt oma valdkonnaga seotud oskusi.

• Näiteks Kreekas omandas Astangu Keskuse füsioterapeut skolioosi hindamise ja PSSE-Schrothi meetodi praktilisi võtteid.
• Prantsusmaal täiendasid toitlustusvaldkonna töötajad oma teadmisi kohalikest töövõtetest ja retseptidest.
• Poolas omandati koolitusel praktilisi projekti-, ülesande-, probleemi- ja pädevuspõhise õppe meetodeid.

Õppeaasta jooksul toimunud õpiränded andsid Astangu Keskusele ennekõike võrdlusruumi. Teiste riikide lahendused aitasid selgemalt näha nii oma tugevusi kui ka küsimusi, millega edasi töötada: kuidas ühendada valikuvabadus vajaliku struktuuriga, muuta õpe veel elulisemaks ja pakkuda tuge nii, et see kasvataks iseseisvust. Astangu KRK kui kompetentsikeskuse ülesanne on neid lahendusi ehitada ja õpiränded annavad selleks laiahaardelise teadmistepõhise aluse.

Artiklis õpirännetena mainitud külastused toimusid Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toel.