Kohanemiskursus Edgar: õppetunnid ja kordaminekud

29.06.2023

Keelekümbluse kohanemiskursus Edgar on mõeldud vene kodukeelega lihtsustatud õppekava alusel põhikooli lõpetanud noortele. Lisaks igapäevastele oskustele ja sotsiaaloskustele omandavad kursusel õppijad ka eesti keele oskuse algtasemel, mis annab neile võimaluse kas jätkata õpinguid Astangu Keskuses või mõnes kutseõppeasutuses.

Keelekümbluse kohanemiskursuse Edgari esimese poolaasta eesmärgid olid eelkõige toetada eesti keelest erineva kodukeelega õppijaid eestikeelsesse õpikeskkonda sisseelamisel ja eesti keele kui teise keele omandamisel Astangu Keskuses õppimisega seotud teemadel. Õpetaja ülesandeks on eelkõige luua õppijale turvalist sihtkeelset õpikeskkonda, toetada teda eesti keele omandamise protsessis, sh näitmaterjali ja kehakeele kasutamisega. Toetav eestikeelne õpikeskkond on selle kohanemiskursuse tähtis tingimus, mis aitab õppijatel omandada eesti keelt teise keelena või parandada oma keeleoskus, mis võis olla lünklik. Õppijaid toetasid nö „rääkivad seinad“ nende klassruumis. See tähendab seda, et klassiruumi objektidele sai pandud eestikeelsed sildid. See aitas hõlbustada igapäeva eestikeelse sõnavara omandamist. Toetav õpikeskkond tähendab ka seda, et õpetajad ei keskendunud õppijate vigadele, vaid toetasid neid keele kasutamisel.

„Edgari“ kohanemiskursuse teise poolaasta põhisihtideks olid õppijate suhtluskeele oskuse aktiveerimine ja ainekeele omandamine läbi praktiliste tegevuste. Selle eesmärgi saavutamiseks õpetajad arendasid ülesandeid, mis olid suunatud suhtlemisele, nii rühma sees, kui ka teiste inimestega. Pidades silmas turvalise õpikeskkonna tähtsust, alguses õpetajad andsid õppijatele ülesande harjutada teematilisi dialooge oma rühmakaaslastega, toetades neid ettevalmistatud küsimuste ja vastuste valikuga. Siis, kui õppijad olid sellise ülesandega tuttavad, õpetajad julgustasid neid suhelda Astangu töötajatega. Selleks olid arendatud teised töölehed, mis olid nö struktureeritud formaadis: õppijat toetasid nii küsimused, mida ta pidi esitama, kui ka vastuse variandid. Iga õppija ülesandeks oli leida maja pealt oma vestlusekaaslast, teda õigesti tervitada, küsida tema nime ja ametit, tutvustada ennast ja siis viia läbi intervjuu.

Teisel poolaastal „Edgari“ kursuse keeleõppe peamiseks ülesandeks oli ainekeele omandamine läbi praktiliste tegevuste. „Igapäevaste oskuste“ aine raames õppijad keskendusid praktilistele tegevustele (nt pesu pesemisele, koristamisele, triikimisele) ning nendest tegevustest õppides ja neid tehes kasutasid eesti keelt. Nad laiendasid oma sõnavara tarvikute nimede ja tegusõnadega, kommenteerisid oma tegevust, vaatasid temaatilisi videoid ja lugesid tekste.

Selleks, et hinnata õppijate edasijõudmist eesti keele omandamisel, sai maikuus uuesti korraldatud tasemetöö eesti keel teise keelena valdkonnas. Viiele õppijale, kes detsembris olid kas juba või peaaegu A1 taseme saavutanud oli pakutud võimalus teha seitsmenda klassi tasemetöö, mis vastab A2 tasemel eesti keele oskusele. Kahele õppijale, kelle jaoks neljanda klassi tasemetöö tegemine oli suureks väljakutseks detsembris, pakuti võimalust seda korrata. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kevadine katse õnnestus.  Kuigi 7. klassi tasemetööd sooritada püüdnud õppijad ei saavutanud A2 taset, sai mõni ikkagi A2 taseme jaoks vajaliku soortitamisprotsendi ühe või teise osaoskuse lõikes. Eriti märkimisväärne oli õppijate edasiareng rääkimise osas.  Neljanda klassi tasemetöö sooritanud õppijate hulgas oli ka näha tuntavat edasijõudmist.

Keeruline on teha suuri järeldusi ainult aasta aega kestnud pilootprojekti kohta. Samas, võrreldes esimest ja teist poolaastat, on võimalik rääkida mõnedest õppetundidest. Kindlasti on vajalik teha eesti keele oskuse diagnostiline testimine kohe sisseastumisel. Sellega arvestati juba 2023. aasta kevade sisseastumiskatsetel. Kohesed teadmised rühma eesti keele oskuse tasemest võimaldavad õpetajatel paremini mõista õppijate vajadusi ning valida neile vastavaid ja jõukohaseid ülesandeid. Rühma eesti keele tasemest ning sellest, millal õpilastel lõpeb vaikiv periood, sõltub see, kui kiiresti saab tutvustada keele aktiivsele kasutusele orienteeritud ülesandeid, näiteks eelpool nimetatud intervjuusid. Õpetajaid leidsid, et sarnaseid ülesandeid oleks võinud tutvustada varem, nt juba talve alguses, samas kõik õppijad ei olnud tol hetkel selleks valmis.

Vaatamata väiksematele ja suurematele väljakutsele, võib „Edgari“ esimest aastat pidada edukaks: neli seitsmest õppijast jätkab järgmisel õppeaastal õppimist Astangu Keskuse eestikeelsetel erialadel, sisseastumiskatsed läksid edukalt, kursusele oli suur konkurss. Kursuse eduvõtmeks on olnud õpetajate ja tugispetsialistide koostöö nii õppetöö kavandamisel ja elluviimisel kui ka õppijate toetamisel nende teekonnal Astangul.

/Keelekümbluse projekti projektispetsialist Anna Golubeva/