Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Prindi lehekülg

Kert Valdaru: iga tehtud kiirtest on parem kui tegemata jäänud kiirtest

03.11.2021

Keskuse direktor Kert Valdaru oma laua taga

Kiirtestid on tulnud selleks, et jääda. Kiirtestimise asemel minna tagasi aega, kui organisatsioon sai koroonaviiruse tuvastamisega tegeleda visuaalse vaatluse ja käsitermomeetriga, ei ole enam tänapäevane lahendus, kirjutab Kert Valdaru.

Covid-19 kiirtestimise omaksvõtmine on aidanud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel luua ligi 90 töötajale turvalisemat töökeskkonda, hoida kontaktõpet ligi 110 individuaalse toe vajadusega tööealisele õppijale ning pakkuda ligi sajale kliendile tugiteenuseid ja teraapiaid kontaktselt keskuses kohapeal. Astangu keskuse näitel on haridusasutustes kiirtestide tegemine põhjendatud ja vajalik.

Koroonakriisi teises laines seadsime keskuses 2020. aasta septembris konkreetse eesmärgi: hoiduda täiel määral kaugõppele minemisest ning hoida meie töötajate, õppijate ja klientide tervist kogu õppeaasta kestel. Suutsime eelmisel õppeaastal seatud eesmärgi täita. Oleme selleks õppeaastaks seadnud sama eesmärgi, millega seni oleme toime tulnud.

Kindel eesmärk ja usaldav meeskond

Meid on aidanud eesmärgi täitmisel kokkuhoidev ja üksteist usaldav meeskond. Juhid usaldavad töötajaid, töötajad üksteist ja juhte. Samuti oleme suutnud luua ja hoida koroonakriisis usaldussuhet meie õppijate ja nende lähedaste vahel. Toimiv usaldussuhe on toetanud kokkulepitust kinnipidamist.

Kogu selle teekonna vältel oleme rõhutanud pidevalt töötajatele, õppijatele ja klientidele järgnevaid sõnumeid.

Esiteks, vältimaks kaugõppele üleminemist ning hoidmaks meie tervist, on esiteks oluline jälgida oma tervist ning tööle/kooli ei tohi tulla haigusnähtudega. Teiseks, keskuses viibides on viiruse leviku takistamisel oluline roll igal inimesel, sest igaüks meist saab sellesse panustada kättesaadavate meetmetega nagu hajutusreeglitest kinnipidamine, maski kandmine, käte desinfitseerimine ja/või pesemine.

Kolmandaks võimaldame vajadusel kaugtöö tegemist. Neljandaks, keskus väärtustab vaktsineerimist (87 protsenti töötajatest ja ligi 80 protsenti õppijatest on vaktsineeritud) ja kiirtestimist ning on loonud ja loob edaspidi võimalusi vaktsineerimiseks ja kiirtestimiseks keskuses kohapeal.

Nii juhtkond kui ka töötajad on käitunud vastavalt sõnumitele, mis omakorda on aidanud õppijatel ja klientidel mõista ja järgida keskuse ootusi keerulisel ajal.

Kuigi keskusele ei ole riik seadnud testimise kohustust, oleme usinasti testimise võimalust kasutanud ning saame oma praeguseks juba enam kui poole aasta praktilise kogemuse pealt tõdeda, et kiirtestid toimivad ja võimaldavad kiirelt planeerida jätkutegevusi nakkuskolde piiramiseks.

Olen olnud nakatunud koroonaviirusesse. Ka minu juhtumis tuvastas just kiirtest esimesena nakkuse, mis võimaldas mul ennast teistest kiiresti isoleerida, et nakkust mitte edasi levitada

Vajaduspõhine ja paindlik testimine

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus sai oma esimesed Covid-19 antigeeni kiirtestid kätte 2021. aasta märtsikuus. Koolitasime kiirelt koostöös Nõmme Kliinikuga välja neli enda töötajat, kes hakkasid vabatahtlikult oma seniste igapäevaste tööülesannete kõrvalt tegema keskuses kiirteste nii töötajatele, õppijatele kui ka klientidele. Vähendamaks vabatahtlike testijate koormust, on töötajatel õigus teha keskuses iseendale kiirteste, milleks neid on eelnevalt juhendatud. Esimese suurema testimisega märtsis tuli kohe välja asümptomaatiline koroonaviiruse kandja. See suurendas kiirtestide usaldusväärsust töötajate silmis ning teadmine, et testid töötavad, aitas turvatunnet parandada.

Astangu keskuses ei testi me kõiki ja kogu aeg. Sel õppeaastal oleme korraldanud kaks ulatuslikku testimist õppijate seas, õppeaasta alguses ning nüüd pärast vaheaega. Mõlemal korral ei tuvastanud me ühtki viirusesse nakatunut. Vahepealsel ajal saavad kõik meie maja töötajad, õppijad ja kliendid end testida vajaduspõhiselt.

Töötajal ja õppijal on ise võimalik hinnata oma tervist ning kahtluse korral teha kohe test. Samuti on töötajal võimalik suunata haigustunnustega õppija testimisele ning teste teevad ka lähikontaktsed.

Kui õppijal või kliendil on haigustunnused, aga ta keeldub testimisest, on töötajal kohustus saata ta koju tervist ravima. See on vajalik nii tema kui ka teiste tervise huvides. Kohustuslikus korras testimist oleme nõudnud ainult vaktsineerimata töötajatelt ja seda selle õppeaasta algusest. Kokku oleme teinud umbes 300 testi ning positiivset tulemust, mida on hiljem kinnitanud ka PCR test, on kiirtest näidanud 11 korral.

Me näeme, et meie organisatsiooni suurust ja eripära arvestades ei ole põhjust nädalapõhisteks laustestimisteks. Küll aga jätkame kindlalt kiirtestide vajaduspõhise läbiviimisega. Sest iga tehtud COVID-19 antigeeni kiirtest on parem kui tegemata jäänud kiirtest.

Kanada hokilegend Wayne Gretzky on öelnud: värava tabamust ei tule sajal protsendil löökidest, mida ei sooritata. Sama loogika kehtib ka Covid-19 kiirtestidega. Positiivset tulemust ei tule sajal protsendil testimistest, mida ei tehta. Võib kindel olla, et null-tulemuse saab ühtmoodi nii kodus, tööl kui ka koolis.

Motivatsioon ja eeskuju

Kokkuvõtteks saab tõdeda, et esiteks, testimine on vajalik, kuid testimine ei ole asi iseeneses, vaid see on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks. Astangu keskuse eesmärk on vältida kaugõppele üleminekut, kaitstes samal ajal nii oma töötajate, õppijate kui ka klientide tervist.

Kui testimisest saab asi iseeneses, siis on lihtne jääda vaidlema selle üle, kas seda on võimalik ja vajalik teha. Ühise eesmärgi puhul saab koonduda selle ümber ning leida vahendid, võimalused ja sobiva viisi selle saavutamiseks.

Teiseks, testimise korraldamisel tuleb arvestada konkreetse organisatsiooni eripäraga ning tagada juhile vajalik paindlikkus. Testimist saadab edu siis, kui sellega tuleb kaasa juhtkond, kes teab, millised on asutuse eripärad ja olukord viiruse levikuga organisatsioonis. Asutuse juhtkond on kõige õigem hindama, kas organisatsiooni eripärast ja võimekusest lähtuvalt on parim viis kiirteste läbi viia tööl, kodus või tervishoiuteenuse osutaja juures.

Kolmandaks, kiirtestid on tulnud selleks, et jääda. Kiirtestimise asemel minna tagasi aega, kui organisatsioon sai koroonaviiruse tuvastamisega tegeleda visuaalse vaatluse ja käsitermomeetriga, ei ole enam tänapäevane lahendus.

Seetõttu on haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiiv rakendada kontaktõppe säilitamiseks koolides kiirtestimist igati sümpaatne. Sageli ongi nii, et väärt suur algatus on alguses konarlik, kuid pühendumisega saab sellest lõpuks asja ning loo lõpp on kõigile õnnelik.

Astangu Keskuse direktori Kert Valdaru poolt kirjutatud arvamusartikkel on avaldatud err.ee portaalis.