Keeleõppemudel loob muukeelsetele HEV-noortele paremad võimalused kutseõppes
12.01.2026
Projekti “Edgar” jätkuprojekti tulemused kinnitasid, et Astangu KRK poolt välja töötatud keeleõppemudel on maailma kontekstis ainulaadne, sest see aitab muu kodukeelega haridusliku erivajadustega (HEV) noortel õppida eesti keelt viisil, mis arvestab nende vajadustega.
Keeleõppemudel loodi teise emakeelega HEV-noortele suunatud keeleõppe kursuse pilootprojekti käigus, mis kestis aastatel 2021-2023. Pilootprojekti lõppedes ilmnes vajadus mudelit teaduspõhiselt edasi arendada, et seda oleks võimalik kasutada ka kutsekoolides üle Eesti. See omakorda annab muukeelsetele erivajadusega noortele laiemad võimalused erialaõppeks.
Jätkuprojektiga „Edgar“ (erivajadusega õppijate lõimitud aine- ja keeleõppe arendamine kutsehariduses) alustati 2024. aastal ja eesmärk oli arendada eelmise projekti jooksul loodud keeleõppemudelit, õppekava ja õppematerjale, mis toetavad haridusliku erivajadusega muukeelsete noorte sujuvat lõimumist eestikeelsesse kutseõppesse.
Järgnevalt on välja toodud peamised projekti eesmärgid ja nende tulemused.
1. Keeleõppemudeli piloteerimine, sihtrühm ja kaasaegne õppevara
Projekti keskmes oli LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) keeleõppemudeli rakendamine. Igal õppeaastal alustas õpinguid 8 muukeelset toevajadusega noort, kes vajasid põhikoolis õppeprotsessi kohandusi (nt väikeklass või lihtsustatud õppekava). Õppijate sihtrühma kuulusid noored, kellel esines püsivaid õpiraskusi. Õppijad olid valdavalt vene emakeelega, kuid 2024. aastal osales kursusel esmakordselt ka araabia kodukeelega noor, mis andis väärtusliku kogemuse metoodika kohandamiseks erineva keelelise taustaga õppijatele.
Olulise sammuna viidi esialgne kohanemiskursus täiendõppest üle kutsevaliku õppekavale (KUVA), mis andis õppijatele ametliku kutseõppe õpilase staatuse, suuremad sotsiaalsed garantiid ja kooli lõpetamisel vastava tunnistuse.
Piloteerimise käigus täiendati keelemudelit pidevalt: lisati skeemid õpiraskuste ja keeleõppe seoste kohta ning täpsustati keelelised osaoskused tasemetel eel-A1 kuni A2. Õppetöösse toodi rohkem praktilisi tegevusi ja aktiivõpet, et toetada just selle sihtrühma õpimotivatsiooni. Projekti raames toimusid regulaarsed õpperühma õpetajate kohtumised, et toetada üksteist ning leida võimalusi eri õppeainete lõimimiseks. Õppijate keelelist arengut jälgiti projekti vältel süsteemselt, kasutades selleks riiklikke 4. ja 7. klassi tasemetöid ning Tallinna Ülikooli poolt välja töötatud hindamisvahendeid.
Testimise käigus ilmnes aga oluline väljakutse: praegu puudub just sellele sihtrühmale (muukeelsed HEV-õppijad) täielikult sobiv hindamisvahend. Seetõttu näeme vajadust arendada tulevikus välja spetsiaalne hindamisvahend, mis arvestaks õppijate toevajadusi ja võimaldaks hinnata nende reaalset toimetulekut.
Kvaliteetse õppe tagamiseks loodi virtuaalne õppevara. Koostati erinevates õppeainetes teemakavasid, mis sisaldavad tunnikavasid ja diferentseeritud õppematerjale. Koostöös Tallinna Ülikooliga arendati välja kaasaegne veebileht lakopeastangu.ee. See platvorm on loodud praktiliseks tööriistaks õpetajatele üle Eesti, sisaldades süstematiseeritud „tööriistakasti“, kust leiab projekti jooksul loodud õppevara (teemakavasid ja õppematerjale), saab ise neid luua ja kohandada ning ka alla laadida.
2. Vilistlaste toetamine ja jätkuõpingute kaardistamine
Projekti vältel jälgiti ja toetati „Edgari“ lõpetajate edasiliikumist eestikeelsesse kutseõppesse. Vilistlased on edukalt jätkanud õpinguid nii Astangu KRK-s kui ka teistes koolides (nt Tallinna Rakenduslik Kolledž) erialadel nagu IT-süsteemide nooremspetsialist, abipagar ja puiduettevõtte abitööline. Jätkuõpingute ajal pakkusid neile tuge nooremõpetajad ja metoodikud, kes aitasid kohandada erialast sõnavara ja arendada õpistrateegiaid. Testimised kinnitasid, et viibimine eestikeelses keskkonnas soodustas märkimisväärselt õpilaste suhtlemis- ja kirjutamisoskuse arengut.
Astangu enda personalile korraldati praktilisi LAK-õppe koolitusi ja töötubasid ning tähistati LAK-õppe kuud, mille raames toimusid avatud tunnid ja õppemängud.
3. Teaduspõhine analüüs ja koostöö Tallinna Ülikooliga
Projekti vältel (2024–2025) viis TLÜ Humanitaarinstiduudi meeskond läbi põhjaliku „Edgari“ keeleõppemudeli analüüsi ja hindamise.
Tallinna Ülikooli ekspertide läbiviidud analüüs kinnitas, et „Edgari“ mudel on maailma kontekstis ainulaadne, ühendades keeleõppe ja erivajadustega õppijate toetamise. Eksperdid tõid esile, et programmi suurim väärtus on turvalise ja toetava õpikeskkonna loomine. Kiideti multimodaalset õpetamist, kus keelt omandatakse läbi praktiliste tegevuste, kasutades visuaalseid abivahendeid, mis kompenseerivad õppijate mälu- ja tähelepanuraskusi.
Analüüs osutas vajadusele süsteemsema ja planeeritud diferentseerimise järele, kuna õppijate tase rühmas on väga erinev. Samuti soovitati kasutada rohkem alternatiivkommunikatsiooni (AKK) vahendeid, et toetada nii keele mõistmist kui ka eneseväljendust. Analüüs tõi esile realistliku ootuse: ühe õppeaastaga on võimalik keeleoskuses edasi liikuda ligikaudu ühe taseme võrra.
Kuna paljud õppijad tulevad „vaikivast perioodist“ välja alles esimese aasta lõpuks ja nende areng on sageli laineline, tegid TLÜ eksperdid ja kooli õpetajad ettepaneku pikendada programmi kahele aastale. See tagaks õppijatele vajaliku aja ja stabiilsuse eesti keele omandamiseks vähemalt A2-tasemel, mis on vajalik kutseõppes toimetulekuks.
4. Kogemuste jagamine ja mahukas koolitustegevus kutsekoolidele
Projekti üheks eesmärgiks oli jagada Astangu KRK poolt välja töötatud metoodikat ja kogemusi Eesti kutseharidussüsteemis. Kahe aasta jooksul toimusid kohtumised ja seminarid kutsekoolide õppejuhtide ja spetsialistidega, et kaardistada vajadusi ja jagada parimaid praktikaid.
Viisime läbi praktilisi koolitusi, näiteks 2025. aasta novembris toimus koolitus „Muukeelse toevajadusega õppija toetamine kutseõppes“, kus osalesid kutsekoolide õpetajad ja spetsialistid üle Eesti. Koolitusel jagati konkreetseid õppijate profiilikirjeldusi ja meetodeid õppetöö kohandamiseks.
Projekti raames valmis ka praktiline käsiraamat „LAK-õpe HEV-õppijale: kuidas toetada erivajadustega õppijat kutsekooli lõimitud aine- ja keeleõppes“, mis pakub õpetajatele juhiseid tundide planeerimiseks ja õpikeskkonna kohandamiseks ja praktilisi näiteid Astangu õppetööst. Valminud käsiraamatu leiab siit: https://lakopeastangu.ee/wp-content/uploads/2026/01/LAK-ope-HEV-opilasele_KASIRAAMAT.pdf
/Projektijuht Mariel Värk/