Keelekümbluse kohanemiskursus Edgar: I poolaasta kokkuvõtted

02.03.2023

Keelekümbluse kohanemiskursus Edgar on mõeldud vene kodukeelega lihtsustatud õppekava alusel põhikooli lõpetanud noortele. Lisaks igapäevastele oskustele ja sotsiaaloskustele omandavad kursusel õppijad ka eesti keele oskuse algtasemel, mis annab neile võimaluse kas jätkata õpinguid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses või mõnes teises kutseõppe asutuses.

Keelekümbluskursuse Edgari esimese poolaasta eesmärgid olid eelkõige toetada eesti keelest erineva kodukeelega õppijaid eestikeelsesse õpikeskkonda sisseelamisel ja eesti keele kui teise keele omandamisel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppimisega seotud teemadel.

Eesmärkide püstitamisel arvestas Edgari pilootprojekti meeskond sellega, et õppeaasta algusel läbivad õppijad nn vaikiva perioodi. See aeg on algusetapp teise keele omandamisel, mil õppija on veel suhteliselt passiivsed uue keele kasutamise seisukohast: ta harjub teise keele kõlaga, õpib kuuldust aru saama, mõistma sõnade ja fraaside tähendust, kordab sõnu õpetaja järel. Sel ajal on määrava tähendusega õppija turvatunne ja tema teadmine, et vigade tegemine on loomulik osa õppeprotsessist.  Õpetaja ülesandeks on luua õppijale turvalist sihtkeelset õpikeskkonda, toetada teda tähenduslike seoste loomisel näitmaterjali ja kehakeele kasutamisega.

Toetav eestikeelne õpikeskkond on selle kohanemiskursuse tähtis tingimus, mis aitab õppijatel omandada eesti keelt teise keelena või parandada oma keeleoskus, mis võis olla lünklik. Õppijaid toetasid nö „rääkivad seinad“ nende klassruumis. See tähendab seda, et klassiruumi objektidele sai pandud eestikeelsed sildid. See aitas hõlbustada igapäeva eestikeelse sõnavara omandamist. Samuti tekkisid seinetele ka teemapõhised nurgad, kuhu pandi üles postrid ja pildid hetkel käsitleva teema sõnavara ja lausete mallidega. Sellised materjalid toetavad õppijat nii teema mõistmisel kui ka keele iseseisval kasutusel.

Selleks et tagada Astangul õppimiseks vajaliku sõnavara omandamist ja kinnistamist, Edgari õpetajate meeskond võttis kasutusele teemanädalate põhise planeerimise. See tähendas seda, et nädala alguses õpetajad said kokku ja panid kirja mitte ainult nädala teema, vaid ka selle teemaga seotud põhisõnavara, mis oli sõnadeks, fraasideks ja lausete mallideks grupeeritud. Seejärel arutasid õpetajad koos seda, milliste tunnitegevuste ja harjutuste abil said nad oma tundides antud põhisõnavara õppijatele tutvustada ja nendega see kinnistada käesoleva nädalateema raames. Antud lähenemine tagas põhisõnavara vajaliku kordamist mitmes tunnis ja mitme tegevuste kontekstis, mis on väga oluline hariduslike erivajaduslike õppijate jaoks. Samas see tugevdas ka õpetajate vahelist koostööd ja aitas kaasa ainete lõimimisele.

Esimese poolaasta lõpuks oli oluliseks küsimuseks Edgari õppijate edasijõudmine ja selle objektiivne hindamine. Kohanemiskursuse õpetajad leidsid, et Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleõppe tasemete kasutamine ei annaks kõige objektiivsemat pilti Edgari õppijate keelearengust. Lahenduseks oli pakutud kasutada neljanda klassi eesti keele kui teise keele tasemetööd, mis sai Edgari õppijatele läbi viidud koostöös Haridus- ja Noorteameti spetsialistidega.

Tasemetöö ülesanded testisid õppijate kõikide osaoskuste arendamist, kuna õppijad lahendasid lugemis- ja grammatikaülesandeid, koostasid iseseisvalt lühikest teksti vastavalt ülesandele, demonstreerisid oma eesti keele mõistmist kuulamisülesannetes ja pidid ka ise rääkima eesti keeles. Kuigi õppijatel on veel arenguruumi, on tasemetöö tulemused rõõmustavad: üks seitsmest õppijatest on juba saavutanud A1 taseme ja veel kolm on sellele tulemusele väga lähedased. Isegi meie õppija Ukrainast, kellel enne sügist üldse puudus kontakt eesti keelega, sai tasemetöös 29% võimalikust 100%.

Nende hindamise tulemuste alusel võib väita, Edgari esimene poolaasta on läinud edukalt. Õpetajate koostöö ja eestikeele õpikeskkond on kandnud oma vilja: õppijad on tulnud välja vaikivast perioodist ja elanud sisse eestikeelsesse õpikeskkonda.

/Keelekümbluse projekti projektispetsialist Anna Golubeva/