Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Prindi lehekülg

Kaitstud töö teenuse mõju-uuring: kliendid peavad teenust enda jaoks väga oluliseks

25.06.2021

Kaitstud töö teenusel osaleja teeb tööd juhendaja pilgu alla

Astangu Keskus on koostanud uuringu Kaitstud Töö Teenuse (KTT) mõjust teenuse saajatele. KTT on suunatud puuduva töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturul, kuid soovivad ja suudavad siiski teha tööd. Töö toimub üle Eesti Sotsiaalkindlustusameti poolt hangitud 21 erineva partnerite juures, kes pakuvad jõu- ja võimetekohast tööd rahulikus ja turvalises keskkonnas koos pideva juhendamisega. Teostatud töö eest makstakse teenusesaajatele ka töötasu.

Uuringu aluseks on hüpotees, et teenuse mõju ei saa hinnata ainult klientidele makstava töötasu põhjal, vaid mõju on palju laiem. Uuringus küsisime lisaks majanduslikule toimetulekule mõju veel neljas valdkonnas: tervis, sotsiaalsus, oskused ja lähedased. Küsimus koostati valikvastustega ning iga vastuse juures oli selgitamisvõimalus.

Uuringu läbiviimisse kaasati kõik üle Eesti teenust saava inimese (üle 600), kellest vastas 142 (osavõtt üle 20 %). Vastanute profiil kattis ära kõik vanusegrupid ja erivajadused, kellele teenust pakutakse.

Tulemuste kokkuvõte:

  • Teenuse mõju tervisele hindas positiivselt 60% vastanutest. Leiti, et paranenud on nii vaimne kui füüsiline tervis. Kusjuures positiivset mõju vaimsele tervisele nentisid mitte ainult psüühikahäirega kliendid, vaid kõik vastanud erivajaduse grupis. 37% vastanutest ei näinud oma tervise osas muutust ning 3% puhul on tervis teenuse jooksul halvenenud. Enamik, kelle tervis oli halvenenud, ei seostanud avatud vastustes tervise halvenemist KTTga.
  • Kõige ilmsem on teenuse mõju toimetulekule, mis oli paranenud 85% vastanutel. Nad saavad osta kvaliteetsemat toitu, tegeleda hobidega ja sisustada oma vaba aega kvaliteetselt. Paremini tuldi toime oma elukoha eest tasumisega ja oli ka neid, kellel saadav töötasu aitas maksta tagasi tekkinud võlgu. 8% vastas, et nende toimetulek pole muutunud ja 6% puhul ei pidanud raha enda jaoks oluliseks.
  • Kõige suuremat positiivset mõju avaldab KTT aga teenusesaajate sotsiaalsusele. Tervelt 96% vastanutest nägid, et nad on sotsiaalsemad, nende enesehinnang on paranenud (68%), suhtlevad julgemalt (72%), ja on leidnud uusi sõpru (65%). 46% vastanutest on ka peale tööaega aktiivsed – suheldakse omavahel ja võetakse osas vabaajaüritustest.
  • Sama suurt mõju sotsiaalsusega on KTT avaldanud ka klientide oskustele. Vaid 4 vastanut märkis, et oskused on jäänud samaks ning üks vastanu nentis teenuse negatiivset mõju oma oskustele. 96% positiivset mõju täheldanud vastanust leidsid, et nad on õppinud uusi töövõtteid (79%) ja paranenud on ka üldoskused (73%). Samuti ollakse iseseisvamad (62%), suudetakse kauem töötada (45%) ning paranenud on töödistsipliin, aja planeerimine, julgus proovida uusi töid, käeline osavus jne.
  •  57% vastanutest ei ela oma kodus üksi. Uurisime neilt, kas teenus on mõjutanud ka nende pere ja lähedasi. 60% vastanutest leidsid, et nende lähedased ei pea enam teenusel olemise ajal nende pärast muretsema. Vähenenud on lähedaste hoolduskoormus (30%) ning nad on saanud tagasi pöörduda tööellu. 

Küsimustiku lõpufaasis andsime vastanutele ka võimaluse hinnata, millist mõju avaldaks neile teenuse lõppemine. 44% vastanutest leidsid, et nende tervis halveneks, 59% puhul halveneks toimetulek ja sama palju vastanuid jääks koduseks. 35% hakkaks tööd otsima, kuid selle leidmist peetake vähetõenäoliseks. Positiivse poole pealt ainult 4% arvavad, et nende lähedased peaks tööst loobuma ja nendega koju jääma.

Uuringu kokkuvõtteks saab öelda, et kliendid peavad teenust enda jaoks väga oluliseks. Teenus võimaldab olla aktiivsem, sotsiaalsem ja ühiskonnale kasulik. Tänu paranenud tervisele väheneb koormus meditsiinisüsteemile ning ka lähedased saavad pöörduda tagasi tööellu.

Kaitstud töö talituse juht Margus Koolme