Prindi lehekülg

Distantsõppe kolmas nädal: tekkinud on rutiin

27.04.2020

Kohanemiskursuse õppija valmistab vurri

Kui kirjutasime, et eelmisel nädalal tekkis rutiin, siis see on veelgi süvenenud. Taastunud on tavapärane töörütm nii nagu see oli keskuses enne eriolukorra väljakuulutamist. Loomulikult distantsilt. Taas on tekkinud hommikused kohvitamise kogunemised ning vähenenud on suuremahulised koosolekud, et arutada õppetöö läbiviimist.  

Osad õpetajad tõdevad, et õppijad hakkavad kodus olemisest väsima ja see on loomulik. Distantsõpe on eriolukorrast ju vaid killuke ning palju mõjutab noore motivatsiooni ka sõpradega koos aja veetmine, hobidega tegelemine ja palju muudki, mis praegu tagaplaanile jääb.


Õpetajad

Sellel nädalal õpetajate ühist koosolekut ei toimunud. Taastunud on rütm, et suunajuhid toovad info õppeosakonna juhatajale. Koosolekutelt selgub, et üldjoontes distantsõpe on oma tallatud raja sisse käinud ning vaid üksikud nüansid on. Nagu elus ikka.

Õpetajad tõdevad, et kõik võtab kolm korda kauem aega kui arvasid. Uue olukorraga kohanemine võtabki aega. Aega võtab nii õpetajal tundide ette valmistamine ning õppijalgi võtab ülesannete iseseisev tegemine kordi enam aega, kui oleks läinud koolitunnis. Samas on oluline hoida õppijatel silm peal ning mida selgem ajaplaan neil on, seda parem. Tunni ajal teevad ülesandeid, ent kodused tööd on meie õppijatele veel küllaltki kauge nähtus.

Nimetrenn kehalises

Mis läks hästi?

Tublid õppijad on endiselt tublid ja tore on näha, kui pered kaasa mõtlevad-toimetavad. Puidutöö õpetajad on koos püüdnud leida igale õppijale sobivaima õppevormi ning lähenemise. Samamoodi teevad ka paljud teised rühmameeskonnad ning nii on õpetajad ka omavahel paremini kursis õppijate ja nende käekäiguga.

Õppijad on sunnitud olema iseseisvamad ning planeerima oma aega, olema valmis suhtlemiseks erinevates keskkondades ja panema ennast proovile. Nii mõnegi jaoks on videos esinemine midagi uut ja põnevat (ent samas ka omajagu hirmutavat).

Mis on mured?

Kuna õpetame abikokkasid, kes peaksid olema abis suurköökides ja toitlustusasutustes (sh ka majutusasutustes), ent need on enamjaolt kinni, siis on meie õppijatele praktika- või töökoha leidmine keeruline.

Eriti autistlikele õppijatele on kindel rutiin ääretult oluline. Seega on praktikakohtade kokkulepete ja kohtumise seadmine küllaltki keerukas. Tunniplaani puhul on kokkulepete sõlmimine kindlam, ent praktika puhul on juhitamatuid faktoreid rohkem.

Kodu ei ole õppimiseks just alati ideaalne keskkond – seal on lärmi ja kilkeid ning mitu inimest koos. Õppijal ei pruugi olla enda ruumi või nurka, kus saaks vaikuses koolitükkidele keskenduda või videosilla kaudu tunnist osa võtta. Lisaks võivad ka kodused tööd olla järjekorras ning täidavad õppija päevakava päris tihedalt.

Niisamuti ei ole kodu õpetamiseks parim keskkond. Kui tunnis saab õpetaja tahvlile joonistada ja kehakeele juurde panna ning õppijate nägudelt kohest tagasisidet saada, siis virtuaaltunnis jääb sellest vajaka. Seega ei haara õppija ka nii kergelt ülesannet ning vajab täiendavaid selgitusi.

Mis on lahendused?

Proovime pakkuda võimalusel õppijatele praktikat meie oma keskuses. Kuna lootust on, et alates 18. maist saame väiksemates gruppides taas keskusesse tulla, siis loodame, et saame seal õppetööd vähendatud mahus läbi viia.

Lisaks tavatundidele annavad õpetajad praegu ka n-ö järeleaitamis- või individuaaltunde nendele, kellel seda parasjagu tarvis on. Need tunnid toimuvad pigem telefoni või videoühenduse teel, et õppijal oleks võimalik küsimusi küsida ning õpetajagi saaks kindluse, et noor on ülesandest õigesti aru saanud.


Sotsiaaltöötajad  

Innovatsioon kodukontoris - puukast laua asemel.

Nagu kõik teised keskuse töötajadki on sotsiaaltöötajadki viidud üle hubastest kabinettidest kodustesse kontoritesse, mis tähendab paraku kontorit söögilaua taga ning koduelu virrvarri. Sarnaselt teistele keskuse töötajatele, kes kodukontori elu kirjeldavad, toovad sotsiaaltöötajad välja, et kodus töötamine paneb proovile oma enda ajaplaneerimise, sest järsku tuleb 24 tunnist välja venitada hoopis umbes 35. Segunevad töö- ja pereaeg nagu kontori- ja köögilaudki.

Sotsiaaltöötajad on oma klientide jaoks olemas ka praegusel ajal ning praeguses olukorras on väljakutseid ja muresid rohkemgi kui tavaolukorras. Kahjuks on reaalsus, et osadele meie klientidel ei ole sooja toitu ega ka ligipääsu elektrile, et endale toitu valmistada. Nii mõnelgi on kuu lõpp erakordselt raske aeg. Sotsiaaltöötajad püüavad leida lahendusi koostöös kohalike omavalitsustega. Ka klientidega suhtlemine on keerulisem, sest näost-näkku suhtlemine on piiratud. Kuigi videokõne võimalus on olemas, on klientidele lihtsam e-kirja ja telefoni teel suhtlemine. See ei asenda aga reaalset kontakti ning „uksele koputamist“.

Sotsiaaltöötajad on aga ääretult positiivsed inimesed ning toovad välja, et eriolukorras on küllaltki palju positiivset.

  • Võimalus töötada kodukontoris. Kuigi kliendiga kohtumist ja vaikuses keskendumist kodukontor ei asenda, on see praeguses olukorras siiski parem, kui keskuses käia. Õnneks on meil olemas töövahendid, millega saab kaugtööd edukalt teha.
  • Loovus ja uued lahendused. Näiteks tavapäraselt on sotsiaaltöötajad kogu kevad ja suve lõpp hõivatud õppijakandidaatide vastuvõtuhindamistega, tänasel päeval on kõik vestlused ja töökatsed edasi lükatud. Olenevalt olukorra kestusest peame leidma uusi lahendusi, mille osas juba hetkel plaane teeme.
  • Paindlikkus. Saame ise oma tööaega planeerida ja vastavalt võimalustele sättida.
  • Töötempo on aeglustunud. Vähem koosolekuid ja tööalast kiirustamist, mis võimaldab suuremat pühendumist nende asjadega tegelemiseks, mis on päriselt vajalikud ja tähtsad. Saab teha telefoni ja e-posti teel koostööd võrgustikuga ja sisutööd. Oleme märganud ja tänulikud, et varem algatatud klientidega seotud protsessid töötavad hetkel jõudsasti edasi ja liiguvad kenasti lõpplahendusteni. Osad koostööpartnerid on valmis tegema ja leidma eriolukorras erilahendusi ja mõtlevad kaasa.
  • Aeg perega. Nii näeb, kui palju aega päevast oleme me ilma eriolukorrata oma perest eemal. Tänane olukord tähendab tihti samas ka seda, et oleme küll kõik füüsiliselt koos, kuid ei saa korralikult keskenduda ei perele ega tööle. Aga eks me õpime ja areneme.
  • Koostööpartnerite tundmaõppimine. Kuna koostööpartnerid on ise ka kodukontorites, siis omavahelised tööjutud saame aetud, lisaväärtuseks on lisatutvumise ja kogemuste vahetamise võimalus. Näiteks koostöös Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga oleme saanud vastastikku rohkem üksteise töödest teada. Need on justkui väikesed töövarjutamise hetked.
  • Rööprähklemine. Multifunktsionaalsuse kõrgeim tase ja selle oskuse areng ning õitsengu märgid. Oleme õppinud tegema kõiki ülesandeid korraga, segamini, vaheldumisi ja põimitult. Sageli tuleb omad tegemised pausile panna ja asuda uute lapse või laste poolt tekitatud olukordade lahendamise juurde. Nii võib muidugi ka ühe meili kirjutamine võtta tavapärase 5 minuti asemel 2 tundi. Aga sinna vahele on mahtunud lugematu arv erinevaid koduseid ja töiseid toimetusi.
  • Jõu ammutamine meeskonnast. Hea on iganädalastel talituse Skype koosolekutel tajuda ja tõdeda, et kõik me oleme nii töötajatena, emadena, elukaaslastena/abikaasadena samades keerulistes ja vähem keerulistes olukordades ning rollides. Kõik saame omamoodi tekkinud olukorraga hakkama ja igal ühel on tekkinud omad toimetulekunipid. Mõnigi kord saame vastastikku inspiratsiooni ja jõudu nendelt koosolekutelt.

Olulised asjad, mida õppisime:

  • Õppijatele ja peredele kohe Astangule tulles selgitada, et õppijale on vajalik kodus ligipääs nutitelefonile/arvutile, et saaksime ka tulevikus distantsõppepäevi läbi viia.
  • Vanemate tugi on ääretult oluline, eriti kohanemiskursustel õppijatele. Seega tasub peresid kaasata koguaeg ning anda õppijatele ülesandeid kogu aasta jooksul.
  • Pärast analüüsi tegemist ja õpetajate kogemuste kokku kogumist tasub meil mõelda, milliseid e-keskkondi õppes kasutame ja milline on meie haridustehnoloogiline tugi. Praegu meil keskuses haridustehnoloogi ei ole, ent praeguse valguses võiks ehk selline tugi olemas olla.
  • Osadele õppijatele sobib paremini individuaalne lähenemine, teistele jälle grupilähenemine. Põhjused võivad olla väga erinevad: alates kodusest olukorrast, mida ei taheta kaamera/mikrofoni ees näidata kuni hirmuni ebaõnnestumise eest.
  • Keskuses saavad meie õppijad ja kaitstud töö kliendid tasuta süüa. Õppijatele on tagatud tasuta hommiku- ja lõunasöök. See on oluline väärtus ning tuleb meeles pidada, et kõigil õppijatel/klientidel kodus iga päev erineva maitsva ja toitaineterikka toidu võimalust kahjuks ei ole.

Õpetajate ja spetsialistide kokkuvõtted pani kokku Astangu KRK arendustalituse juht Riinu Raasuke