Distantsõpe: teine nädal

16.04.2020

Õppija metsajooks isa ja koeraga

Iga nädalaga harjume aina enam. Sellel nädalal kuuleme ministri plaane kolmest stsenaariumist ning tekib lootus, et ehk saaksime mai keskpaigas siiski töörutiini naasta. Koroona-teemalisi koosolekuid jääb vähemaks, need on asendunud juba „hariliku“ töökorraldusega.

Keerukas on jagada oma aega ja internetmahtu kogu leibkonnaga. Kuna ühes elamises võivad olla nüüd nii Astangu keskus, kontor, lasteaed, kool ja kohvik, siis võib sellises olukorras kett maha joosta küll. Koormus on seetõttu suur ja tulemused väiksemad, kui harjunud oleme, ning kergesti võib tekkida süütunne ja langeda motivatsioon. Pikemas plaanis näeme, et kodukontori suur oht on just sotsiaalsete kontaktide puudumine töökaaslastega – tunneme puudust kohvinurgast, lõunalaua- ja juhuvestlustest. Kolleegid tunnistavad, et tunnevad puudust hobidest ning leiavad lohutust metsaradadelt. Keeruline on ka neil, kel tööd vähem ning tekkimas on motivatsioonipuudus.

Seda enam väärtustame meie keskuse sisest infokirja, mis on muutunud värvikaks ja emotsioonideküllaseks. Kolleegid jagavad oma eriilmelisi kodukontori kogemusi ning lisavad juurde raamatu- ja filmisoovitusi ning naljugi. Taaskord saame tõdeda, et kuigi hoiame distantsi, muutume sellega justkui hoopis lähedasemaks.

Rehabilitatsiooniteenuseid pakume küll ka, ent väiksemas määras ning nende klientidega, kellega see võimalik on. Umbes viis klienti neljakümnest saab osa teenustest.


Õpetajad

Puhastus- ja toateeninduse õppija kodülesandena valminud toit

Õpetajad on koosolekul vaiksemad. Nad on arusaadavalt väsinud. Õnneks on tulekul pühad, mis ehk annavad väikese hingetõmbepausi. Esmane eufooria on asendunud rutiiniga. Ka õppijad on harjumas uue rutiiniga. On neid, kes on üle ootuste tublid kui ka neid, kes püüavad leida võimalusi viilimiseks. Elu nagu keskuseski. Küll aga tähendab see veelgi suurem suhtlust perega ning kodune motiveeritus on otseses seoses kodus toimuvaga. Mõni rühmajuhendaja ütleb, et pole viimase kolme kuu jooksul nii palju suhelnud kui nüüd, eriolukorras olles. Samuti on nähtud mitmeid kodude virtuaaltuure. Pere ja kooli ühispanus on suurenenud ja seegi on omamoodi lõimumine.

Tõdeme aga, et kui õppija on vastupanus ning pere ei toeta, siis jäävad meie käed siinkohal lühikeseks. Kui õppija ei reageeri ning ka vanemaid kätte ei saa, siis polegi nagu midagi teha. Psühholoog ei saa arutada, kui õppija ei näe tulevikuperspektiivi ning kodu seda ei toeta. Huvitav, kuidas on olukord teistes kutsekoolides üle Eesti, kas väljalangevus pigem suureneb või annab distantsõpe just juurde uusi võimalusi...

Mis läks hästi?

Meeskonnatunne on suurenenud ning ainete lõimumine tuleb nüüd veelgi enam esile. Õpetajad mõtlevad koos läbi päeva- ja nädalaplaane ning arutavad läbi antavaid harjutusi ja ülesandeid. Näiteks ühendavad teeninduse- ja kunstiõpetaja oma mõtted ning õppijad loovad vägevaid lihavõtte teemalisi lauaseadeid.

Kunstitunnis tegi õppija kollaaži oma unistustest

Tore on näha ka, et õppijatel on meeles veel keskuses õpitu: värvikaks näide oli, kui videost paljastus, kuidas õppija teatas vanemale, et „ega ma loll pole, meil koolis samasugune triikraud“. Tore on näha vanemaid, kes innuga oma õppijaid toetavad. Nii tulevad ka õpetajatele üllatused ning paari värvitud muna asemel paljastub videos uhke lihavõttepärg.

Tänu rutiinile ei pea enam nii palju asju õppijatele üle rääkima – juba mõistavad, mida kust leida ning samuti saavad vanemad pihta, kuidas oma noori kodus toetada. Mõni vanem küll palub lapsele koduste ülesannete andmisel abi ka õpetajalt – kui õpetaja ikka ütleb, et ülesandeks on kappide koristamine, siis saavad lõpuks kogu õpperühmal kodudes kapid korda.

Mis on mured?

Jätkuvalt on mureks praktilise õppe läbiviimine kodukeskkonnas. Õpetajad tõdevad, et valus on vaadata kui tubli õppija ei saa kodus süüa teha, sest toorainet lihtsalt ei ole ning kogu nädalaks on supp juba valmis keedetud. Samuti tekivad paaris kodus pinged ning õppijad ei tunne end kodus turvaliselt ega hästi. Õppijad ootavad, et saaks keskusesse tagasi, kus on võimalik rohkem toimetada ja teistega suhelda.

Kodukontoris suurenevad mobiilide kõnearved kui ka internetimahud. Seda küll mitte ainult õpetajatel, vaid ka teistel töötajatel ning lapsevanematelgi. Mõnel, kes oma karantiini maakohas veedab, sõltub videoühenduse kvaliteet ka tuule suunast ja ilmast, mõnel sellest, kas lastel on samal ajal virtuaaltunnid. Peame mõtlema lahenduste peale, et kõigil oleks kodus olemas vajalikud ühendused kaugtööks. Samas, kuidas seda raamatupidamislikult lahendada, kui kodus on mitu kontorit korraga, kes kõik internetti jagavad?

Mis on lahendused?

Oleme alustanud kontaktivaba puiduveoga, ehk õpetajad viivad õppijatele puitu kodude uste taha, et nad saaksid kodus vähemalt miskitki päris puiduga teha. Muidugi saame teha seda vaid Tallinna ja selle ümbruses elavate õppijatega. Uurime võimalusi, kuidas saata puitu ka mujale.


Füsioterapeudid

Veebikeskkonnas rühmale antud kehalise ülesanne

Kuigi füsioteraapiat keskuses kohapeal läbi viia ei saa, siis kehalise tunnid toimuvad ikkagi distantsõppe teel. Õnneks olime saanud õppijatega tuttavaks ning harjutused selgeks juba esimesel poolaastal. Meie keskuse heaks eeliseks on ka eesmärgilehed – seal on iga õppija pannud kirja oma eesmärgid, miks nad kehalises käivad ning nüüd on ideaalne võimalus oma eesmärke iseseisvalt ellu viia. Nii mõnigi oli soovinud, et suudaks iseseisvalt trenni teha ja antud olukord on pannud ta ennast ületama.

Olemas on treeningvideod ja soovitused igapäevaseks liikumiseks. Igal nädalal annavad õppijad tagasisidet, mida nad on teinud ja kui palju liikunud. Usaldame õppijaid ja ka see oleks arusaadav, kui õppija kirjutaks, et ei teinudki midagi, sest siis saaksime tegeleda põhjustega. Seni on aga õppijad ikka iganädalaselt miskit teinud. Terapeudid kiidavad, et õppijad annavad tublisti tagasisidet ning saadavad pilte-videosid oma sportimisest. Muidugi on edasilükkav jõud ka perekond ning õppijate kogemuste jagamistest on kohe näha, kus on toetav pere, kes noori julgustab.

Ka füsioterapeudid tõdevad, et eriolukorra tõttu on side õpetajatega läinud veelgi tihedamaks ning rühma meeskonna tööd on küll enam, ent tänu sellele on ka parem ülevaade, mis õppijatega tehtud.


Psühholoogid

Kunstitunnis joonistas õppija oma käe ning emotsioonid erinevate värvidega

Psühholoogid hindavad, et meil on läinud hästi ning tõdevad, et on hea, et oleme saanud keskuses olukorda pigem rahulikuna võtta. Ka nemad on suundunud koosolekuteks Skype rakendusse. Esimesed nõustamisedki on saanud kas videosilla või telefoni teel ära teha. Kuigi esialgu väga palju abivajajaid ei ole, siis oleme valmis, et vajadus võib hüppeliselt kasvada.

Teraapias on oluline eristada, mis on eriolukorra tingitud kriisnõustamine ning mis plaanipärane teraapia. Esimene on tingimata vajalik ja ka võimalik, sest meil on suutlikkus seda hetkel läbi viia telefoni teel (meie tööaja raames). Samas, regulaarsed teraapiad klientidega jätkusuutlikult praegu ei toimiks ning on mõistlik hoida need pausil. Usume, et kõige paremini toimib psühholoogi teenus (eriti meie sihtgrupiga) reaalselt ühes ruumis viibides ja alternatiive saab kasutada vaid ajutiselt.

Väljakutsed

Klientidega teraapia läbiviimiseks ei ole meil praegu head tehnilist võimekust. On super, et me väga kiiresti saime endale töö mobiiltelefonid, kuid neid saab siiski kasutada vaid klientidega kontakti võtmiseks ja kiireks (kriisi)nõustamiseks. Pikas plaanis teraapiatöö telefoni teel siiski toimuda ei saa. Seega tuleb kindlasti läbi mõelda, mis on need IT-lahendused, mis on ka kliendile kergesti kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad ning samas spetsialisti säästvad. Oluline, et lepiksime kokku ja kasutaksime siis ühte kindlat võimalust üle maja ja kõigi klientidega.


Olulised asjad, mida õppisime:

  • Saame erinevaid rakendusi kasutades võtta enam kodukontoripäevi ka tulevikus. Eriolukord teeb eriti hästi selgeks, et väikese nohu või köhaga keskusesse tulla ei tasu ja saab väga efektiivselt ka asjad virtuaalselt ära teha. Samuti siis, kui kodus on toimumas remont- või muud tarvilikud tööd või on laps haigestunud.
  • Selleks, et teha kaugtööd, tuleb ka tavaolukorras üle vaadata sülearvutite olemasolu ning läbi rääkida telefoni- ja internetiarvete teema. Üheks lahenduseks oleks sülearvutite tagavara, kust töötajad saaksid vajadusel arvutit laenutada.
  • Saame teha psühholoogilist nõustamist ka vajadusel videosilla abil. See on hea abivahend vilistlastega suhtlemiseks või saame nii toetada teenusel kliente, kes on samuti kergelt haigestunud või mõne muu trauma (nt murtud jalaluu) tõttu kodus.
  • Kui kolleegidega suhtlemiseks saame kasutada Skype for Business, siis klientidega suhtlemiseks meil kanalit ei ole. Paljud on kasutanud kas oma isiklikku e-posti aadressi, Skype, Facebooki või WhatsAppi rakendust, ent need on siiski isiklikuks kasutamiseks ning terapeudi vaatevinklist ei ole ka eetiline nende kanalite kasutamine klienditööks. Samuti tekib rakenduste kasutamisel teema era- ja tööelu piiridega.
  • Õppijatele võib iseseisvat tööd anda küll. Kui eelnevalt oli meie õppekavades iseseisva töö maht minimaalne, et mitte öelda olematu, siis eriolukorra praktika näitab, et iseseisva töö tegemine ja tagasisidestamine annab õppijale lisaväärtust juurdegi.
  • Perekondade roll: kui pere ei ole toetav, on õppijal tunduvalt keerulisem distantsõppes osaleda ning ka tõenäosus pärast lõpetamist edasi tegutseda on väiksem. Lähedaste vestlusringis osalevad aktiivsed ning Tallinnas või selle lähiümbruses elavad vanemad. Kuidas aga hoida head kontakti lapsevanematega aastaringi?
  • Oma era- ja tööelu lahus hoidmine ja aja enda jaoks leidmine on ääretult oluline. Vahva on näha, et avastame taas uusi metsaradu. Kodukontor ja distantsõpe on segi ajanud tööpäeva ja –koha piirid ning sestap on oluline paika panna oma kodu reeglid ja kindel päevakava (nii nagu me õpetame seda oma õpilastelegi).
  •  Oluline on leida ka eriolukorras lusti! Väga soojalt on võetud vastu uus uudiskiri ning jagatakse sooje soovitusi. Olgugi, et sotsiaalne distants, hoiame mõttes ikka kokku!

Õpetajate ja spetsialistide kokkuvõtted pani kokku Astangu KRK arendustalituse juht Riinu Raasuke