Digipädevuste lõimimine õppekavadesse
26.06.2023
Digipädevus – mis loom see veel on?
Kui kõik sõnaga „digi“ seostuvad asjad meenutavad Sulle krüptilisi koode ekraanil ja muud keerulist kraami, siis on suund natuke vale. Digi võib olla setud kampsuni pesemise, küpsisetordi tegemise, busside sõiduplaani või e-kirja kirjutamisega.
Kuidas teatada praktikakohta oma haigestumisest? Kuidas lisada oma CV-le foto? Mida teha, kui olen unustanud parooli? Kuidas allkirjastada sisseastumisavaldust? Kuidas saata sõbrale videot? Miks ma Sind veebikoosolekul ei kuule?
Digioskus on igapäevane asi
Kõigile neile küsimustele vastamine eeldab tänapäeval digioskust. Digioskus ei tähenda programmeerimist ega keerukate digikeskkondade tundmist, vaid sellest on saanud igapäevaeluoskus.
Astangu Keskuses on kõigil õppijatel arvutitunnid, kuid digioskusi ei õpi meie noored ainult arvutitundides, vaid nende arendamisega tegelevad kõik õpetajad ja rühmajuhendajad nii oma tundides kui ka väljaspool tunde, sest digi on meie ümber elus igal pool.
Noored õpivad, kuidas otsida veebilehelt infot, kaitsta end küberkurjategijate eest, anda digiallkirja, osaleda veebikohtumistel, luua teksti ja pilte, saata viisakat e-kirja, kasutades selleks kõigeks arvutit või nutitelefoni.
Lisaks igapäevaelus vajalikele digioskustele on meie õpilased arendanud ka loovaid digioskusi. Sel aastal toimus Astangul esimest korda animafilmi festival, kus osales 24 õppijat 10 filmiga, mis loodi spetsiaalses filmi tegemise keskkonnas. Mitme rühma õpilased on koostanud digikeskkonnas oma Astangu-aastast rühma raamatu või pidanud koos rühmaga blogi.
Lõimuvad ained
Peame Astangu Keskuses oluliseks õppeainete ja oskuste lõimimist, sest ka elus on oskused omavahel seotud. Lõppenud õppeaastal kaardistasime õppekavade ja ainete kaupa ära, kus, kui palju ja milliseid digioskusi me keskuses õpetame. Iga õpetaja mõtles läbi, mida tema juba teeb või saaks teha oma ainetundides, et arendada noores mõnd viiest digioskusest: infootsing, koostöö, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.
Kaardistusest selgus, et õpetajad teevadki juba omavahel koostööd. Näiteks karjääritunnis arutatakse noortega läbi nende tugevused ja arvutitunnis koostavad nad CV. Või siis plaanitakse igapäevaeluoskuste tunnis koogiküpsetamist, arvutitunnis otsitakse välja retseptid ja vaadatakse e-poest, kui palju vajalikud ained maksavad, ning kaardilt, kus asub lähim toidupood.
Järgmisel õppeaastal on kavas digioskuste õppeainetesse lõimimist veelgi suurendada. Selleks viib iga aineõpetaja ühe oma tunni läbi koos keskuse haridustehnoloogiga. Tunni eesmärk on ühelt poolt muuta konkreetse aine õppimine huvitavamaks ja tõsta õpimotivatsiooni ning teiselt poolt õpetada digioskusi võimalikult erinevates olukordades. Kõige paremini kinnistuvad need oskused just siis, kui lahendada digi abil erinevaid elus ette tulevaid olukordi.
Õppivad õpetajad
Et teisi õpetada, tuleb ka ise õppida. Lõppeval õppeaastal osalesid meie õpetajad Haridus- ja Noorteameti korraldatud neljakuulisel koolitusel ehk läbisid digikiirendi programmi. See oli intensiivne koolitusperiood, milles osales suurem osa keskuse õpetajatest ja juhtkond. Õpiti, kuidas õpilasi digivahendite abil tunniks häälestada ja paremini kaasata, kuidas koguda ja anda tagasisidet, kuidas teha interaktiivseid esitlusi, luua õppevideoid ja koostada õppijaid kaasavaid õppematerjale erinevates veebikeskkondades.
Sel õppeaastal mõõtsime ka esimest korda oma õppijate digioskusi. Esimese mõõtmise tegime sügisel ning teise kevadel. Sügisel valmistas paljudele raskusi ekraanipildi tegemine, foto laadimine arvutisse, teekonna otsimine veebikaardilt, digallkirja andmine. Kevadeks oli pilt juba palju parem. Haridustehnoloogina on puhas rõõm näha noorte õhinat digiteemadel.
/Haridustehnoloog Victoria Parmas/