2025. aasta vilistlaste uuring: kuidas on läinud üleminek koolist tööellu?

05.02.2026

Eelmise aasta lõpus, 2025. aasta oktoobris ja novembris viidi taas läbi vilistlaste tagasiside uuring, mis hõlmas kokku 147 lõpetajat. 

Valim jagunes kaheks:

• 2025. aasta lend: 71 lõpetajat, kelle käekäiku hinnati 0,5 aastat pärast kooli lõpetamist.

• 2024. aasta lend: 76 lõpetajat, kelle puhul analüüsiti olukorda 1,5 aastat pärast lõpetamist.

Vastamismäär oli erakordselt kõrge – vastavalt 97% ja 95%. See tähendab, et tulemused on statistiliselt väga esinduslikud. Andmeid koguti peamiselt vilistlastelt endilt (u 81%), vajadusel panustasid ka lähedased. Olulise muudatusena on analüüsis mindud üle valdkonnapõhisele lähenemisele, mis peegeldab paremini keskuse uuenenud õppekavade struktuuri ja võimaldab täpsemat võrdlust sarnase fookusega erialade vahel.

Vilistlaste rakendumine sõltub oluliselt õppevaldkonna fookusest – kui ettevalmistav suund on orienteeritud haridustee jätkamisele, siis teised valdkonnad suunavad õppijaid otse tööturule.

Rakendumis- ja aktiivsusmäärad 2025. a vilistlaste seas

Rakendumismäär (sisaldab avatud tööturul töötamist, õppimist ja töötamise toetamise teenust) on 2025. aastal kokku 62%. 

Aktiivsusmäär (sisaldab lisaks rakendunutele ka tööturuteenustel, erihoolekandeteenustel või muudel teenustel osalejaid) on kokku 74%.

Näitajad õppevaldkondade lõikes:

Olulised tähelepanekud 2025. aastal lõpetanud vilistlaste seas valdkondade kaupa 

Ettevalmistava õppevaldkonna kursustel lõpetas kokku 28 õppijat. Ettevalmistava õppevaldkond näitab väga tugevat tulemust: rakendumismäär on 83% ja aktiivsusmäär 89%. Peamine fookus on selles valdkonnas edasiõppimisel: valdav enamik ehk 72% selle valdkonna lõpetajatest jätkab õpinguid. Neist 54% (15 inimest) õpib edasi Astangu Keskuses ja 18% (5 inimest) suundus teistesse koolidesse. Vilistlastest töötab avatud tööturul 11%, erihoolekandeteenusel osaleb 3% ning muul viisil on aktiivseid samuti 3% vilistlastest. Kodused on 11%. Kokkuvõtteks on ettevalmistava valdkonna lõpetajad väga aktiivsed, kuid nende rakendumine tugineb eelkõige haridustee jätkamisele, mitte otsesele liikumisele avatud tööturule

Toitlustus ja kaubandus õppevaldkonnas lõpetas 24 õppijat. Selles valdkonnas on rakendumismäär 55% ja aktiivsusmäär 74%, kusjuures 36% vilistlastest on leidnud koha avatud tööturul. Erialast tööd teevad täpselt pooled neist (18%). Ühe vilistase jaoks on praegune töökoht olnud ka varasemaks praktikabaasiks. See tähendab, et enamik selle valdkonna lõpetajaid on leidnud tööandja väljastpoolt oma õpinguaegset praktikakohta. 14% toitlustuse ja kaubanduse valdkonna vilistlastest õpivad edasi teistes koolides. Töötamise toetamise teenusel on 5%, tööturuteenusel 5%, erihoolekandeteenusel 9% vilistlastest. Muul viisil on aktiivsed 5% ning 27% vilistlastest on kodused. Kokkuvõttes on toitlustuse ja kaubanduse valdkond tugevalt suunatud tööturule, kuid 2025. aastal on märgata, et märkimisväärne osa lõpetajatest (27%) vajab pärast lõpetamist pikemat aega või täiendavat tuge, et liikuda kodusest olekust aktiivsesse töösse. 

Tehnoloogia õppevaldkonnas lõpetas 19 õppijat. Selles valdkonnas on rakendumismäär 43% ja aktiivsusmäär 53%. Lõpetanutest töötab avatud tööturul 21%. Tehnoloogia valdkonna lõpetajate puhul on märkimisväärne, et leitud töökoht vastab sageli õpitud erialale. Näiteks töötab 100% avatud tööturul rakendunud IT-süsteemide nooremspetsialistidest erialasel tööl. Samuti töötab ka puidutöötleja eriala lõpetanu erialaselt ja täiskoormusega. Nii IT-süsteemide nooremspetsialisti kui ka puidutöötleja erialal on vilistlasi, kes on leidnud püsiva rakenduse just oma varasemas praktikabaasis. See näitab, et õppetöö käigus omandatud oskused on tööandjate poolt kõrgelt hinnatud. Paljud valdkonna vilistlased on suundunud enese täiendamisele. Eriti paistavad silma puiduettevõtte abitöötaja kursuse lõpetajad, kellest 60% jätkavad õpinguid kas Astangu Keskuses või mujal koolides. Kokku õpib edasi 21% tehnoloogia valdkonna lõpetanutest. Tööturuteenustel osaleb 11%, ning 47,5% on kodused. Kuigi osa lõpetajaid on hetkel kodused, on paljud neist aktiivsed tööotsijad. Näiteks osaleb osa vilistlastest tööturuteenustel (nõustamised, koolitused), et leida just neile sobivaim väljakutse tööelus.

Täname tööandjaid

Tehnoloogia valdkonna lõpetajad on saanud jala ukse vahele mainekates ja stabiilsetes ettevõtetes, nagu näiteks Saarioinen Eesti OÜ ja Thermory AS. Toitlustuse ja kaubanduse valdkonna vilistlased on rakendust leidnud järgmistest ettevõtetetes: Coop Maksimarket, Haabersti Rimi, Prisma Peremarket, Selver, Bolt, Humanlink, Handyman ja pagaripood Amps. 

Elukvaliteet ja jätkutugi

Aastal 2025 lõpetanud vilistlaste hinnang oma elukvaliteedile on üldiselt positiivne ning näitab stabiilset või kergelt tõusvat trendi. Kõigi eluvaldkondade lõikes on keskmine hinnang 3,9 punkti 5-st. Vilistlaste elukvaliteeti hinnati viieastmelisel skaalal, tuginedes viiele valdkonnale: isiklik areng, iseseisvus, füüsiline ja vaimne heaolu, sotsiaalne kaasatus ning materiaalne heaolu. Kõige kõrgemalt hindavad vilistlased oma sotsiaalset kaasatust (4,0 punkti). Trendina joonistub välja, et peamiseks tugivõrgustikuks on pere ja lähedased sugulased, kellega suhtlemine on sage ja toetav. Samas tõdetakse, et väljaspool peret on sõprussuhete loomine paljude jaoks keeruline või piiratud. Kõige madalamalt hinnatakse iseseisvust (3,8 punkti 5-st) ja materiaalset heaolu (3,8 punkti 5-st). Vilistlased elavad valdavalt koos vanematega ja saavad igapäevatoimingutega hakkama, kuid vajavad sageli abi asjaajamises ja ametiasutustega suhtlemisel. Materiaalses plaanis tuginetakse peamiselt riiklikele toetustele (töövõimetoetus) ja pere abile. Kuigi olukorda peetakse rahuldavaks, märgitakse, et praegused sissetulekud ei võimalda veel täielikult iseseisvat äraelamist. 

Hoolimata üldisest rahulolust märgib 31% vastanutest, et vajab jätkuvalt tööhõivespetsialisti tuge. Terapeutilistest teenustest on kõige suurem vajadus psühholoogi, füsioterapeudi ja loovterapeudi järele. Kokkuvõtteks võib öelda, et 2025. aasta lõpetajad tunnevad end ühiskondlikult kaasatuna ja nende üldine rahulolu eluga on kasvanud, kuid majanduslik ja funktsionaalne iseseisvus on valdkonnad, kus vajatakse jätkuvalt tugivõrgustiku ja spetsialistide abi.

2024. aastal lõpetanud vilistlaste teekond: liikumine õpingutest avatud tööturule

Astangu Keskuse 2024. aasta lennu 76 lõpetaja käekäigu jälgimine on andnud väärtusliku sissevaate sellesse, kuidas toimub erivajadusega noorte üleminek koolipingist tööellu. Võrdlusmoment poole aasta (0,5 a) ja pooleteise aasta (1,5 a) vahel pärast lõpetamist näitab selgeid suundumusi nii tööhõives kui ka üldises elukvaliteedis.

Suurim ja olulisim muutus sel perioodil on vilistlaste märgatav liikumine edasiõppimiselt avatud tööturule. Kui pool aastat pärast lõpetamist töötas avatud tööturul 21% vilistlastest, siis pooleteise aasta möödudes on see näitaja tõusnud 36%-ni. See tähendab, et aastaga on tööturule liikunud täiendavad 15% vilistlastest. Vastavalt on vähenenud õppijate osakaal: 56%-lt (0,5 a hiljem) kuni 38%-ni (1,5 a hiljem). See viitab sellele, et paljud, kes jätkasid pärast Astangu Keskuse lõpetamist õpinguid teistes kutsekoolides, on need nüüdseks lõpetanud ja asunud tööle.

Hoolimata tööhõive kasvust on üldine rakendumismäär (töötamine, õppimine ja töötamise toetamise teenus kokku) aastaga veidi langenud – 80%-lt 75%-le. Ka üldine aktiivsusmäär langes 87%-lt 84%-le.

Kuigi vahetult pärast lõpetamist võivad näitajad olla madalamad, on just tehnoloogia valdkond see, mis näitab aja jooksul kõige suuremat arenguhüpet. 2024. aasta vilistlaste kogemus kinnitab, et kui 0,5 aastat pärast lõpetamist oli rakendumismäär 61%, siis aasta hiljem oli see tõusnud 76%-le. Aktiivsusmäär tõusis samal ajal 78%-lt 88%-le. Toitlustuse ja kaubanduse valdkonnas on töötavate vilistlaste arv on tõusnud 29%-lt 50%-le. Selle rühma tööhõive on erakordselt kõrge – kui poole aasta möödudes töötas 60%, siis pooleteise aasta pärast on avatud tööturul rakendunud juba 80% lõpetanutest. Ettevalmistavas õppevaldkonnas on fookus endiselt rohkem õppimisel, kuid ka seal on 14% vilistlastest leidnud koha avatud tööturul.

Ka vilistlaste enesehinnang oma elukvaliteedile aja jooksul paranenud. Kui pool aastat pärast lõpetamist oli keskmine hinnang 3,8 punkti 5-st, siis pooleteise aasta möödudes on see tõusnud 4,0 punktini.

Kõige enam on kasvanud rahulolu iseseisvuse, sotsiaalse kaasatuse ja materiaalse heaoluga (kõik +0,2 punkti). Samas on hinnang füüsilisele ja vaimsele heaolule teinud läbi kerge languse (3,8-lt 3,7-le), jäädes elukvaliteedi valdkondade seas kõige madalamaks. Aja möödudes on vilistlaste vajadus spetsiifiliste tugiteenuste järele märgatavalt kahanenud, mis viitab paremale kohanemisele uues eluetapis.

Selle aasta küsitluse tulemused näitavad, et 1,5 aastat peale lõpetamist on kriitiline periood, kus pärast esmast "aja mahavõtmist" või täiendõpet liigutakse aktiivselt iseseisvamasse elufaasi ja töömaailma. 

Kokkuvõtteks

2025. aasta vilistlaste uuring peegeldab Astangu Keskuse lõpetajate sihikindlat liikumist suurema iseseisvuse suunas, kus esialgne fookus haridustee jätkamisel asendub aja jooksul eduka rakendumisega avatud tööturul. Kuigi värskete lõpetajate vahetud näitajad on varasemast madalamad (rakendumismäär 62% ja aktiivsusmäär 74%), kinnitab uuring, et vilistlaste aktiivsus ja tööhõive kasvavad märgatavalt just teisel aastal pärast lõpetamist, mil paljud on jõudnud õpingutest tööle. Eriti rõõmustav on vilistlaste elukvaliteedi stabiilne tõus (keskmiselt 3,9–4,0 punkti) ning tugev sotsiaalne kaasatus, mis koos vähenenud vajadusega tugiteenuste järele viitab nende edukale kohanemisele, enesekindluse kasvule ja paranenud toimetulekuoskustele ühiskonnas.

/Arendusspetsialist Kerli Tamme/