Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Prindi lehekülg

Viljar Villiste - Astangu õppija, kelle kireks on ratastoolitennis

15.11.2013

Nagu muudel tööpäevadel, kestab ka täna kool Viljaril õhtupoolikuni. Lisaks tundidele ja kodusele tööle jõuab Viljar aga tegeleda ka oma mitmekesiste hobidega: erialaselt paelub teda kodulehtede tegemine, mis on ühtlasi ka tema tulevaseks karjääriplaaniks. Vaimset tegevust täiendab aga füüsiline: hobi korras mängib Viljar ratastoolitennist. Ning juhtumisi on ta sellel spordialal Eesti parim. Viljar mäletab oma elu esimest ratastoolitennisemängu selgelt. Ta käis 2010. aastal Rocca al Mare tennisekeskuses kahepäevase ratastoolitennisekoolituse raames näidismängu vaatamas ja kätt proovimas. Juba esimesel päeval peetud võistluse käigus võis märgata, et Viljar oli (vahest eelneva kokkupuute tõttu lauatennisega) teistest omajagu üle. Nüüd, kolm aastat hiljem, teeb Viljar nädalas trenni vähemalt neljal korral. Ühel korral nädalas mängib Viljar ratastoolitennist Astangu keskuses, kus esmaspäeviti toimub ratastoolitennise trenn. Muudel päevadel treenib Viljar aga koos temaga ratastoolitennisekoolitusel koos alustanud (ning seejärel ka kokku käima jäänud) rühmaga Rocca al Mare tennisekeskuses. Kui varemalt oli Viljaril ja ta treeningukaaslastel üks treener kogu rühma peale, siis nüüdseks on Viljar juba kolm kuud treeninud koos isikliku treeneriga, kelleks on Alar Milk. Viljar tõdeb, et erinevus kaheksakesi ning üksi treeneriga treenimisel on suur ning et treeneri individuaalsest tähelepanust on märgatavat kasu olnud. Samas on Viljari ratastoolitennisemängu ajaloos ka perioode, mil rahapuudusest tingituna grupil treenerit hoopistükkis polnud - kogu treeningugrupp harjutas siis omal initsiatiivil, üksteist toetades ja juhendades. Nagu Viljar seda kommenteerib: "Treener võib olla, aga harjutada on ikka ka vaja." Trennis on Viljar abiks ka treenerile, andes grupile edasi oma mängutrikke ja strateegilisi soovitusi, kuna erinevalt Viljarist pole treener ratastoolikasutaja. Küsimusele, mis on ratastoolitennises edu aluseks, kõlab vastuseks kindlalt "Osavus." Selle all peab Viljar silmas käteosavust nii reketi kui ratastooli käsitsemisel, samuti osavust liikumisel ja palli tabamisel. Edukas on Viljar vaieldamatult. Tennisemäng on teda võistlema viinud Leetu, Hispaaniasse ja Venemaale; järgmisel aastal on plaanis mängida vähemalt 10l mitmes eri riigis toimuval võistlusel. Viljari tublidust näitab ka tema positsioon Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni ratastoolitennise edetabeli esiviiesajas. Eduga käib käsikäes ka ambitsioon ning tahe end arendada. Viljari ideaaliks oleks mõne Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni ratastoolitenniseturniiri võitmine. Senitehtust peab Viljar oma eredaimaks saavutuseks ratastoolitennise Eesti meistrivõistluste võitu tänavu suvel. Üldjoontes ammutab Viljar enim inspiratsiooni ja motivatsiooni ratastoolitennise tipptegijatest, keda mõnel Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni finaalturniiril suure imetlusega mängimas on jälginud. Treeningute, võistluste ja koolilõpuaasta kõrvalt on Viljar viimased pool aastat tegelenud oma firma loomisega, et praegu hobi korras valmivatest kodulehtedest tõeline äri teha. "Sport paraku palju raha sisse ei too," nendib Viljar, kuid tõdeb, et soovib kindlasti tuleviku siduda lisaks oma firmale ka ratastoolitennisega. Tõepoolest, praegu on võistlustel osalemine Viljarile rahaliselt pigem kulu- kui tuluallikas, kuna ühel võistlusel osalemine läheb maksma ligikaudu 1000 eurot. Sponsorite abiga on aga senised võistluskäigud õnnestunult teoks saanud. Siiski tunnistab Viljar, et sponsorite abi korral jätkuks tal mahti rohkemateks võistlusteks. Samuti pakub Viljar kodulehtede loomise teenust. Kõigil huvilistel tasuks sel puhul pöörduda Viljari poole aadressil [email protected]. Kui küsida, mida ratastoolitennis Viljari jaoks tähendab, jääb ta napisõnaliseks. On see ta kirg? Pärast pisikest pausi tõmbub mehe suu muigele ning kostub veendunud "Jah."