Ettevalmistav õpe

Avaldusi ettevalmistavasse õppesse saab esitada alates 10. juulist 2026. 

Ettevalmistav õpe on uus haridustee võimalus, mis käivitub 2026./2027. õppeaastast. See on mõeldud noortele, kes on lõpetanud põhikooli, kuid vajavad täiendavat tuge, aega või oskusi, et jätkata õpinguid gümnaasiumis või kutseõppes.

Kes saavad ettevalmistavas õppes õppida?

Õpe on suunatud eelkõige noortele, kes on õppimiskohustuse eas (kuni 18-aastased) ja kes ei ole pärast põhikooli lõpetamist leidnud sobivat edasiõppimise võimalust.

Ettevalmistav õpe sobib:

• noortele, kes kandideerisid gümnaasiumisse või kutseõppeasutusse, kuid ei osutunud valituks
• noortele, kelle eesti keele oskus ei ole veel piisav õpingute jätkamiseks eesti keeles
• kuni 26-aastased noortele, kes ei tööta ega õpi (NEET-noored)
• noortele, kes vajavad täiendavat karjäärinõustamist või kellel on madal õpimotivatsioon, koolitõrge või vaimse tervise mured
• haridusliku erivajadusega õpilastele, kes on valmis õppekeskkonna vahetuseks, kuid vajavad toetust järgmisele haridustasemele üleminekuks

Ettevalmistava õppe peamine eesmärk on valmistada noor ette edukaks jätkamiseks kutse- või keskharidustasemel. Õppe käigus arendatakse vajalikke õpioskusi ja pakutakse süsteemset nõustamist edasise karjääritee valikuks.

Ettevalmistav õpe kestab üldjuhul üks õppeaasta.

Kui õpilane leiab endale sobiva edasiõppimise võimaluse varem, võib õppeaeg olla lühem. Kui õppimiskohustuslik noor ei ole aasta möödudes veel valmis järgmisele tasemele liikuma, võib õpe kesta ka kauem.

Vastuvõtt toimub sisseastumise infosüsteemis SAIS täiendava vastuvõtu raames perioodil 10. juuli kuni 31. august.

Vajaduspõhiselt võetakse õppijaid vastu aastaringselt. Riik tagab ettevalmistavas õppes õppekoha kõigile põhiharidusega õppimiskohustuslikele noortele, kes ei ole saanud kohta gümnaasiumis või kutseõppes.

Kuidas õppetöö toimub?

Õpe on praktiline, keskendudes noore tugevuste leidmisele. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktilise töö ja iseseiseva tööna.

Individuaalne õppekava (IÕK) koostatakse igale õppijale kahe kuu jooksul pärast vastuvõttu, arvestades tema huve ja vajadusi. 

Õppekava sisaldab järgmiste pädevuste arendamist

• õppimis- ja enesearenduspädevus;
• eesti keele ja suhtluspädevus;
• matemaatika- ja digipädevus;
• karjääri- ja tööelupädevus;
• sotsiaalseid ja eluks vajalikke oskusi.

Igal õpperühmal on rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja, kes on õppijale peamine tugiisik. Tema ülesanne on olla esmaseks kontaktiks õppijale ja lähedastele, aidata koostada individuaalset õppekava, märgata toe vajadust ja koordineerida koostööd tugispetsialistidega.

Milline on teekond ettevalmistavasse õppesse?

1. Põhikooli lõpetaja kandideerib esmalt kutseõppesse (konkreetsele erialale).

2. Vastuvõtt erialale ebaõnnestub või selgub, et õppija ei ole valmis kohe tasemeõppes jätkama.

3. Õppija esitab sooviavalduse alates 10. juulist SAIS keskkonnas.

4. Toimub vestlus, kus osaleb ka tugispetsialist, et hinnata toevajadust juba enne õppetöö algust.

5. Algavad õpingud ettevalmistavas õppes.

Lisaõpe põhikoolis