Noor, kes kujundas ise oma õpiteed

Tänane haridusreform annab noorele suurema vastutuse kujundada ise oma õpitee. Mõte seisneb selles, et noor teab kõige paremini, mis on talle hea ja meeldib. Sellest lähtuvalt teeb noor ise oma õpivalikud, mitte tema lapsevanem, lähedane, õpetaja või tugispetsialist. Cristjan Gregory täpselt nii tegi, kujundades oma õpiteed alates Astangu Keskusesse jõudmisest kuni Viljandi Kutseõppekeskuse lõpetamiseni. Ühtekokku kuus aastat teadlikke valikuid pärast põhikooli lõpetamist.

Praeguseks on Cristjan Gregory juba pool aastat töötanud Vapianos kokana. Ta on läbinud katseaja ja omandanud Vapiano pasta sertifikaadi, mis annab talle pastade tegemise õiguse. Praegu läheb Cristjan Gregoryl suurepäraselt - töö talle meeldib, kolleegid on toredad ning karjäärialased eesmärgid paigas.

Sihid selgeks Astangul

Nii nagu enamik noortel, ei olnud ka Cristjan Gregoryl pärast põhikooli selget teadmist, mida edasi teha ja kuhu õppima minna. Selle eest kandsid hoolt vanemad tänu Adeli rehabilitatsioonikeskuse juhataja soovitusele, kes pakkus välja kandideerimise Astangu Keskuse kohanemiskursusele. „Kui ema pakkus Astangu Keskuse välja, siis otsustasin, et tulen sisseastumiskatsetele“, meenutab Cristjan Gregory. Avalduse esitamisega jäädi hiljaks ning kohad olid täis. Aga siis juhtus see, mis pidigi juhtuma – keegi loobus ja Cristjan Gregory sai hakata sillutama teed iseseisvama elu suunas.

Esimene õppeaasta kohanemiskursusel oli täis eneseavastamist ja igapäevaeluks vajalike oskuste õppimist. Tulevikusihid aitas selgemaks saada erinevate erialadega tutvumine ja läbitegemine. „Kuna mulle meeldisid pagar-kondiitri abi tunnid, siis otsustasin seda edasi õppima minna“, kirjeldab Cristjan Gregory oma õpiteekonna algust, lisades kohe juurde, et nüüd on küpsetamisest saan tema hobi.

„Astangul õppimine andis mulle väga palju – õppisin, kuidas majanduslikult üksinda toime tulla ja sain hästi iseseisvaks“, võtab Cristjan Gregory kokku keskuses õppimise aja. „Õpetajad ja õppijad olid toetavad, alati tuldi vastu ja aidati“. Siin sai ta endale sõbrad, osales keskuse vaba aja üritustel ja käis huviringides, samuti tegi videoid oma YouTube’i ja TikToki’i kanalisse. Pealehakkamist tal jagus ja meeldis igal pool kaasa lüüa. Nii mõnegi keskuse reklaampildil võib näha Cristjan Gregoryt ja seda just tema initsiatiivikuse tõttu.

Esimene kokkupuude tööeluga oli kohanemiskursusel, kui kord nädalas käidi tööharjutuse raames Prismas jõulupakke komplekteerimas. Pagar-kondiitri abi eriala õppides tuli mõlemal aastal teha praktika. Esimesel aastal sai kätt proovida Pagaripoistes. „Seal tehti kõik sups-sups eest ära ja sain teha ainult üksikuid asju“, on Cristjan Gregory oma esimeses praktikakohas veidi pettunud. Eks praktikabaaside ootused ja töötempo ongi erinevad. Teisel aastal oli rohkem õnne – praktikakohaks sai kondiitriettevõte Kuno Plaan, kus sai juba käed külge panna nii küpsiste valmistamises kui muudeski kondiitritöödes. See andis väärtusliku kogemuse valmistumisel tööeluks.

Mis seal ikka abikokaks, ikka kohe kokaks

Kolmandal aastal Astangu Keskuses sai Cristjan Gregory pagar-kondiitri abi eriala lõputunnistuse kätte ning edasi seadis sammud juba Viljandi Kutseõppekeskuse poole. „Pagar-kondiitri abi eriala teisel aasta keskpaigas sain aru, et minust peab kokk saama ning mis seal ikka abikokaks minna, mina tahtsin kohe kokaks saada“, selgitab Cristjan Gregory oma valiku tagamaid. Suvel olidki sisseastumiskatsed ja septembris algas kolmeaastane õpe koka erialal.  

„Viljandis mulle samuti meeldis, aga keskkond oli ikkagi teistsugusem ja pidid olema ise palju iseseisvam“, toob Cristjan Gregory välja. Õpetajad aitasid kui vaja, aga ise tuli osata küsida. See on ka loomulik, sest kool on suurem ja ühel kursusel rohkem õppijaid. Nii nagu Astangu keskuses, tuli ka Viljandi Kutseõppekeskuses teha praktika kahes kohas. Esimene neist oli Kose Hooldekodu köök ja kohe pärast seda restoran Tuljak.  Sarnaselt Kuno Plaaniga sai ka Tuljaku restoranis käe külge panna ning läks isegi nii hästi, et pärast lõpetamist sai suveks poole kohaga tööle.

Kes otsib, see leiab

Suve lõpuga sai läbi ka tööaeg Tuljaku restoranis ning tuli hakata uut töökohta otsima. Kui tundub, et kõik on nii hästi kui üldse olla saab, hakkavad tulema väikesed tagasilöögid. Aga see ongi osa elust. „Otsisin kaks-kolm kuud tööd, saatsin CV erinevatesse kohtadesse, kuid kuskilt ei helistatud ega vastatud“, kirjeldab Cristjan Gregory raskusi töökoha leidmisel. Ainult meili peale tuli teade, kes ja kui palju tema CV-d on vaadanud, aga rohkemat ei midagi. Ja nagu Murphy seadus: kui võetakse ühendust, siis ikka korraga. Nii juhtuski, et samal päeval, kui ta käis ühes teises kohas tööintervjuul, helistati talle ka Vapianost. Parema mulje jättis nii õhkkonna kui suhtlemise poole pealt just Vapiano, mis lihtsustas valikut.

„Hetkel on katseaeg läbi ja nüüd hakkabi sertifikaatide tegemise aeg“, kirjeldab Cristjan Gregory oma karjäärialast arengut. Hetkel on pasta sertifikaat ning soov on teha veel pitsa ja salati sertifikaadid. Töökaaslased on Cristjan Gregory sõnul väga toredad ning tööl käib ta hea meelega. Tööpäeva pikkuseks on 12 tundi ning vahel, kui viis päeva järjest peab tööl olema, tuleb ikka väsimus sisse. „Kui tulebki ette selline päev, kus tšekkide hunnik hästi kõrge, siis tuleb vokkidel hagu anda“, on Cristjan Gregoryl nipp välja käia. „Siis läheb päev kiiresti ja pole aega väsimuse ega millegi muu peale mõelda“. Kõigele lisaks on Vapianos inglise keel justkui iseenesest külge jäänud, sest klientidega on palju suhtlemist just selles keeles.

Tööväsimusest aitab välja puhata vabal ajal sõpradega koos olemine, maale sõitmine, kus lisaks looduses perega saab ka loomade ja lindude seltsis aega veeta või niisama arvutis aja veetmine. Astangul õppimise ajal lõi Cristjan Gregory aktiivselt sisu nii YoutTube’i kui TikToki kanalisse, aga enam seda aega nii palju pole ning ka videote vaatamisi on vähemaks jäänud. „Aeg-ajalt TikTok’i ikka midagi postitan, aga mingi hetk plaanin sinna jälle aktiivsemalt sisu looma hakata“, mõtiskleb Cristjan Gregory.

Mis on soovitus meie praegustele õppijatele? „Pingutada on vaja ja oma eriala ilusti selgeks saada“, annab Cristjan Gregory nõu omast kogemusest. „Tuleb kuulata, mida õpetajad räägivad ning ilusti käituda“. Praktika- või tööintervjuule minnes soovitab Cristjan Gregory olla hästi enesekindel ning mõelda oma küsimused läbi ja kui need ei taha meelde jääda, siis kirjutada üles ning oluline on endast hea mulje jätta. „Kui praktikal olles kõik hästi läheb, siis tööandjad ja teised töötajad vaatavad, et sinust saab asja ning siis on suurem võimalus ka tööle saada“. Täpselt nii nagu Cristjan Gregoryl tegi ja mis avas talle uksed tööellu.