Heilika Kask

Maxima aasta töötaja tiitli saanud Heilika on ehe näide, kuidas selge siht ja julge pealehakkamine aitavad saavutada muidu võimatuna näivaid eesmärke. Kõnedefekt ja spastilised käed on toonud Heilikale küll palju tagasilööke, kuid samas kujundanud tema teekonda ja andnud teadmise, mida ta suudab ja mida ei suuda.

Heilika suvekohvikus

2010. aastal Haapsalu Kutsehariduskeskuse kodumajanduse ja klienditeeninduse eriala värske lõpetajana alustas Heilika otsima püsivat töökohta. Pärast mitmeid pingutusi jõudis tõdemuseni, et tema seisundile vastavat töökohta on keeruline leida: „praktika sain küll tänu koolile tehtud, kuid tööandjad kartsid mind tööle võtta“. Neli aastat koduseinte vahel istumist oli Heilika jaoks piisav aeg jõudmaks selgusele, et midagi tuleb oma eluga ette võtta ning ema innustamisel ja lapsepõlvesõbranna julgustusel tuli õppima Astangu Keskusesse.

„Esimesel aastal olin arvuti algoskuste aastasel koolitusel ja mulle öeldi juba vastuvõtuvestlusel, et kui soovin tööle saada, pean edasi õppima“, meenutab Heilika. Siiski otsustas kõigepealt läbida koolituse ja sealt edasi minna bürootöö erialale. Mõlemal korral oli omaette katsumuseks kutseeksami läbimine. Esimesel aastal otsustati koos erialaõpetajaga minna lihtsamat teed pidi ning koolitunnistus väljastati proovieksami nime all olnud eelmise aasta kutseeksami läbimise tulemusel. Seal puudus ajaline surve ning Heilika sai eksami teha omas tempos. Bürootöö eriala rühmajuhendaja aga valikut ei andnud ja ütles, et igal juhul tuleb proovida. „Ütlen ausalt, et ei tahtnud seda teha, sest olen füüsiliselt väga aeglane ja ütlesin kohe, et kukun selles läbi“, toob Heilika välja oma seisundist tuleva piirangu. „Kuid ikkagi läksin ja riikliku kutseeksami läbimisest jäi puudu kõigest 8 punkti“, ütleb Heilika ühteaegu õnnelikult ja kurvalt, sest praegusel karjääriredelil tõusmine sõltub just kutseeksami olemasolust. See on aga tagantjärgi tarkus ning andnud Heilikale mõtteainet tulevikuks.

Astangu Keskuse tööhõivespetsialist Kristi Juure sõnul meeldib tööandjatele Heilika pealehakkamine ja söakus ning see on ka peamine põhjus, miks ta praktikale või tööle on võetud. Praktikakohtade nimekiri on muljetavaldav: Posti Messaging OÜ, Viimsi Vallavalitsus, Eesti Post, Telia Eesti AS, MTÜ Abikäsi. Iga koht on andnud talle väärtusliku kogemuse ja parema teadmise oma võimete kohta. Näiteks Telias sooritas praktika ilusti ära, kuid kõnedefekti tõttu tööle ei võetud: „mulle öeldi, et mul võib tekkida raskusi, sest kliendisuhtlust on seal palju ning soovitati valida muu ala, mis poleks seotud väga suhtlemisega“. MTÜ Abikäes aga tuli sisestada tohutul hulgal vanu arhiivikaustasid. „Kui tavaline sisestaja sisestas 2-3 paksu kaustikut päevas, siis mina jõudsin heal juhul ühest kaustikust pool sisestada“, võrdleb Heilika enda kiirust teiste omadega.

Maximasse kassapidaja ametikohale jõudis Heilika juhuse tõttu. „Ma tahtsin ikka andmesisestajaks minna, vaatasin neid töökohti CV keskuses ja lõpuks kandideerisin Selverisse kassapidaja ametikohale, sest pood asus täpselt maja taga, kus mul oleks olnud hea ja mugav käia“, räägib Heilika. Töövestlusel selgus, et töökoht pole ligipääsetav: puudus ratastooliga inimesele sobiv kassa ning puhkeruumid ja WC olid katusel, kuhu pääses ainult trepi kaudu. „Nad teadsid, et osades Maximates on minu jaoks sobivad kassad olemas ja soovitasid sinna kandideerida“, muheleb Heilika, sest tegemist ju konkurendiga, kuid samas saadi aru, et tal on töökohta vaja.

Heilika julgus ei vedanud teda alt ka Maxima töövestlusel: „klienditeenindaja kohale kandideerimisel küsisin neilt kohe, kuidas kontori poole peale saan, kui olen kassas ennast ammendanud“. Otsekohese küsimuse peale sai mõtteainet tulevikuplaanide tegemiseks – kontori poole peale tööle saamiseks tuleb teha kutsetunnistus ja õppida selgeks vene keel, et suhelda varustajate ja teiste koostööpartneritega. Selle teadmisega võeti ta tööle ning sulandumine läks niivõrd kiiresti, et juba esimesel poolaastal sai aasta töötaja tiitli. Tööhõivespetsialist Kristi sõnul pole see mingi ime, sest Heilika on väga rõõmsameelne ja sõbralik.

Oma tööst rääkides läheb Heilikal silm särama ja tunnistab ka ise, et talle meeldib seal. „Alguses meeldis vähem, sest siis pidin ka sularahaga arveldama ja käte pärast olen selles aeglane. Kriisipäevadel, mil järjekorrad suured, hakkasid osad kliendid kaebusi esitama ja nõudsid minu vallandamist“, kirjeldab Heilika pahurate klientide suhtumist. Tööandja leidis olukorrale kiirelt lahenduse ja praegu toimetab Heilika kassas, kus saab teha ainult kaardimakseid. „Nüüd lähevad need turtsujad kiiremate teenindajate juurde“. Pahuratest klientidest hoolimata on Heilika jõudnud nii Maxima töötajate kui ka klientide südamesse: „kui sularahaga tegelesin, jätsid kliendid mulle sageli tippi ja nüüd, kui on ainult kaardimaksed, toovad kingitusi ning tähtpäevadel lilli“.

Heilikat motiveerib kõige enam parim sõbranna, kes on leidnud oma unistuste töökoha ja elab oma unistuste elu. See innustab ka Heilikat rohkem pingutama ja ühel hetkel tagasi kooli minema, et karjääris edasiviiv kutsetunnistus saada. Seda plaani toetab igati ka tööandja ning praegu on kokkulepe, et koolis käimise ajaks vormistatakse puhkus ja vaheaegadel saab käia tööl. „Kõigepealt aga tahan 3 aastat rahulikult tööd teha ja siis vaatan uuesti õppima minemist“, avaldab Heilika oma tulevikuplaanid.

Kui küsida, kust ta oma julguse võtab, jääb Heilika korraks mõttesse: „see on vist iseloomuomadus, sest kui midagi tahan, siis enne tükk aega mõtlen, kui midagi teen ja kui olen välja mõelnud, siis enam ei mõtle, vaid lihtsalt tegutsen“. Sama soovituse annab ta ka teistele. „Mõtle peas läbi, mida soovid ja alusta nullis“, manitseb Heilika neid, kes tahavad kohe tulemust näha ise omalt poolt panustamata. „Mine kooli, tehke plaan ja hakka tegutsema oma eesmärgi suunas“.

Oma elamine on see, millest Heilika unistab. „Kõige rohkem sain seda tunda Astangul õppimise ajal, kui elasin õpilaskodus ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses eksamiperioodil“, räägib Heilika. Hetkel elab ta aga koos ema ja õega venna korteris. Ka siin on ta järeleandmatult uurinud võimalusi nii KOV sotsiaaltöötajatelt kui tuttavate käest. Hetkel küll tulemusteta, aga kui selge siht silme ees ja pealehakkamist piisavalt, on kõik võimalik. Ja see on midagi, mida Heilikal jagub kuhjaga.


Bürootöö eriala rühmajuhendaja Kristi Viisimaa:

Heilika on meelde jäänud särasilmse ja püüdliku õppijana. Astangul õpitud kolme aasta jooksul tegi ta suure arengu nii õppimise kui suhtlemise tasandil. Kui esimesel kursusel tekitasid mõningad ained talle raskusi, siis aasta-aastalt tema õpitulemused paranesid. Alates II kursusest osales ta ka õpilasesinduse töös. Heilika muutus ka kooliväliselt väga aktiivseks, oli mitmete ürituste organiseerija ning rühmajuhendajana üllatas mind väga positiivselt, et III kursusel võttis ta enda peale rühmaraamatu koostamise ning see ei ole mitte lihtne ülesanne – saada tagasisidet õppijatelt õpetajatele ning õpetajatelt õppijatele, valida kujundus ning veel mitmed lahendamist vajavad ülesanded. Tulemuseks oli väga kaunis rühmaraamat. Temas oli palju rohkem peidus, kui ta alguses välja laskis paista ehk tal ei olnud palju enesekindlust, ent peale 3 aastat võin küll öelda, et seda ta sai Astangul kuhjaga juurde. Loomulikult on mul hea kuulda, et tal läheb tööalaselt hästi, ka kolleegidelt ja klientidelt on ta saanud hea hinnangu ning vast kõige tähtsam on isegi see, et ta ise on praegu rahul sellega, mida teeb. Igal juhul olen kindel, et Astangu on andnud talle tuule tiibadesse.

Heilika Kask