Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Print page

Persoonilugu: väike tüdruk, kes juhib meeste vägesid

07.02.2022

Rühmapilt - rühmajuhendaja Birgit koos õppijatega suvisel päeval Astangu Keskuse ees

Alati rõõmust pakatav ja heatujuline Birgit Ulrich on pea 15 aastat aidanud Astangu keskuse õppijatel suunduda tööellu. See töö nõuab pidevat suhtlemist nii õppija, tema lähedaste kui tööandjatega. Selle kõrvalt jõuab ta olla rühmajuhendajaks puidutöötleja eriala õpperühmadele ning koordineerida rühmajuhendajate tööd. Birgit kohta öeldakse naljatamisi, et ta on väike tüdruk, kes juhib meeste vägesid. Kes tunneb Birgitit lähemalt, teab, et see väide ei ole lihtsalt niisama sõnakõlks.

Mäletad veel aega, kui Astangule jõudsid?

Enne Astangule tulekut õppisin sotsiaaltööd ning praktilise kogemuse sain erinevates asutustes praktikal käies. Astangule tulin tööle tööhõivespetsialistiks. Ega ma ausalt öeldes sellest tööst midagi ei teadnud, sest tol ajal ei olnud ülikoolis sellist õppeainet, mis oleks selliseks tööks ette valmistanud. Tööhõivespetsialisti töö eeldas ja eeldab siiani tundide andmist, pidevat koostööd õppijate ja kutseõpetajatega ning head suhtlemis- ja müügioskust, et jõuda tööandjatega vajaliku koostööni. See oli selline paras iseõppimise protsess ja andis päris head oskused, et igas olukorras hakkama saada.

Oled Astangul põhikohaga tööhõivespetsialist, selle kõrvalt teed rühmajuhendaja tööd ja oled rühmajuhendajate koordinaator. Millest selline valik?

Tööhõivespetsialistiks olen olnud erinevates õpperühmades, viimased 10 aastat olen tegelenud peamiselt puidueriala rühmadega. Ühel hetkel pakuti võimalust proovida tööd rühmajuhendajana ja mõtlesin, et võtan väljakutse vastu. Selgus, et rühmajuhendaja töö on väga toetav roll tööhõivespetsialisti töö jaoks. Tänu sellele on võimalik õppijaid paremini tundma õppida ning saada terviklik ülevaade inimese elust. See omakorda annab parema võimaluse leida õppijale kõige sobivam praktikakoht, millest paljude jaoks saab peale lõpetamist ka töökoht.

Rühmajuhendaja Birgit koos õppijatega piparkooke kaunistamas

Räägime kõigile, et rühmajuhendaja on iga õppija jaoks tähtsaim inimene keskuses. Mida see tegelikult tähendab?

Minu õpperühmas on igal aastal 10-12 õppijat – igaüks isemoodi värvikas ja eriline. Igasse päeva mahub suuri ja väikeseid rõõme ja muresid. Eks ma soovin ikka, et rõõmud oleksid suured ja mured väikesed. Kuna ma töötan igapäevaselt nende lugudega, siis soovin neile alati kõige paremat ning hoian pöialt, et asjad laabuksid kõige paremal viisil. Mõnes mõttes on nad nagu „kasulapsed“, kelle tegemistele kaasa elad, ka peale lõpetamist. Paljud endistest õppijatest on sotsiaalmeedias leitavad. Eks ikka teeb meele rõõmsaks kui postitatakse pilte uuest kodust, rõõmupakkuvast tööst, uuest pruudist või abielusõrmusest. Kuna sagedasti külastan puiduettevõtteid, siis paljudega on säilinud kontakt ning kohtudes ikka kuulan ära uued uudised.

Sinu rühmades on peamiselt poisid. Millise valemiga võidad nende usalduse, et nad Sind kuulaksid ja tuleksid Sinu juure, kui on mure?

Õppijate usalduse võitmiseks ei ole mul öelda saladust. Ma olen oma töös koos õppijatega alati mina ise – koos oma plusside ja miinustega. Võibolla mul on oskus hästi kuulata ning empaatilisus, samas ma ei ole suur poputaja ning olen väga otsekohene. Ma ei karda kunagi midagi küsida ega silmitsi seista „piinlike“ teemadega. Ma ei käitu nendega enamasti nagu spetsialist, kes teab, kuidas asjad käima peavad, vaid proovin koos nendega jõuda vajalike muutuste ja lahendusteni.

Kuna mul endal on ka 2 poega, siis meeste maailm on mulle harjumuspärane. Naljatades öeldakse mõnikord, et väike tüdruk juhib meeste vägesid.

Kui lihtne või keeruline on luua kontakt lähedastega?

Kuna minu suhtlemis- ja suhestumisoskus on vist üsna head, siis ei ole mul keeruline ka õppijate lähedastega kontakti saavutada. Kõige sagedamini kardavad nad hukkamõistu ja soovivad, et keegi  ära kuulaks ka nende mured. See ei ole minu jaoks keeruline – ma olen ka ise ema ning mõistan seda.

Selle aasta sügisel saab mul Astangul töötatud 15 aastat. Selle aja võrra olen ma kindlasti vanemaks saanud. Tulles olid paljud õppijad minu vanused, nüüd on õppijad mu vanema lapse vanused. Eks pikk töökogemus annab teatud eeliseid – oled juba igasuguseid asju kogenud ja lahendada proovinud, tead mis töötab ja mis mitte. Igale inimesele võimaluse andmine on see, mida mina oluliseks pean ja millest oma töös lähtun.

Lähedased ütlevad, et ma olen üheaegselt väga kärsitu ja samas karu kannatusega :) eks see paneb mind sagedasti ka edasi liikuma, et mitte püsida rutiinis. Ka tööelus on see väljendunud nii, et ühest küljest olen aastaid teinud tööhõivespetsialisti tööd, ent samaaegselt otsinud uusi väljakutseid ja võimalusi, kuidas enda tööd huvitavamaks muuta ja samas pakkuda omapoolseid teadmisi-ideid-panust, et valdkonda paremaks muuta. Nii sattusin ka rühmajuhendajate koordinaatori rolli. Koordinaatori rolli olen täitnud eelkõige Astangul, ent selle läbi olen saanud oma kogemusi jagada ka erinevatele kutsekoolidele.

Ma olen vist õnnelik inimene, sest saan teha tööd, mis silmad särama paneb ning annab võimaluse teha seda, mida süda õigeks peab.