Hea lugeja!

  • Hetkel olulised teemad leiad rubriigist Aktuaalne.
  • Kogemuse rubriigis saad teada, millest räägitakse Astangu vestlusringis. Muu hulgas on artikli autoriks Astangu õppija Pille Šalamov. 
  • Kas tead, mis imeloom on jõustamine ja milliseid koolitusi pakub RAKK?
  • Persoonina tutvustame Astangu kogemusnõustajat Hannes Pärnastet.

 

Head lugemist!

Aktuaalne

 

Vaata Astangu 2016. aasta tegevusaruannet


Vaata 2016. aastat Astangul kokku võtvat tegevusaruannet SIIT.

Kogemus

Kategoorias ei ole hetkel uudiseid.

Mis jutud käivad Astangu vestlusringis?

Ühe huvitegevusena on Astangu õppijatel võimalik osaleda ka iganädalases vestlusringis. Vestlusringi viis kuni eelmise aasta sügiseni läbi vabatahtlik Marika Kuldjärv ning pärast seda võttis ringi läbiviimise enda peale Astangul bürootööd õppiv Pille Šalamov. Järgnevalt räägivadki mõlemad lähemalt, millega vestlusringis tegeletakse.Intervjueeris meediaringi ülesande raames Astangu õppija Pille Šalamov.

 

1. Kuidas vestlusring  2014. aasta sügisel alguse sai?

Marika Kuldjärv:
Alguse sai sellest, et leidsin vabatahtliku tööpakkumise Astangul portaalist CV-Online. Kohapeal tehti mulle ettepanek mingi grupitöö läbi viia ja siis otsustasin vestlusringi vormis. Esialgu küll lendasin üles ehitatud plaani kohaselt peale, aga siis sai ruttu ümber mängitud ja orienteeritud n-ö publikule

2. Pille - kuidas Sina vestlusringi eestvedajaks said?

Pille Šalamov: 
Mina liitusin vestlusringiga 2015.aasta sügisel, kui Astangul bürootööd õppima asusin.  Aasta juba kooskäinud vestlusringi liikmed, kes õppisid siis puhastus- ja koduteeninduse eriala esimesel kursusel (PKT 15) ja kohanemiskursusel ning ringi eestvedaja Marika võtsid mind kohe omainimesena ja ma ise tundsin end noorte keskel väga hästi.  Aja jooksul kujunes nii, et hakkasin Marikat ringi töös abistama. Sügisel 2016 tegi Marika mulle ettepaneku, et  hakkaksin ise ringi tööd vedama, sest oma töökoormuse tõttu põhitöökohal Tabasalus soovis ta õhtuti Astangul käimisest loobuda. Olen (küll aastaid tagasi) MTÜ-s arutelusid korraldanud ja juhtinud - seega ei kartnud ma uut väljakutset vastu võtta.

 

3. Kui palju inimesi ja mis rühmadest vestlusringis osales?

Marika Kuldjärv: 
6-12, enamuskordadel 6 erinevatest rühmadest. Põhituumik kujunes noortest, kes 2014/15 olid kohanemiskursusel ning sügisel 2015 alustasid õpinguid puhastus- ja  koduteeninduse erialal (PKT15).

Pille Šalamov:  
Ka sel õppeaastal oli osalejaid sama palju - lisaks 2014. aasta sügisel alustanutele liitusid noored sellistelt kursustelt nagu pagaritöö, sissejuhatus infotehnoloogiasse, bürootöö, kohanemiskursus ja tisleri eriala.  Liitus ka õpilaskodu tegevusjuhendaja Madis Järvekülg.

 

 

4. Millistel teemadel vesteldi ning kuidas see täpselt käis?  Kas igaüks sai rääkida siis kui ise tahtis, oli mingi järjekord või muud säärast?

Marika:
Sotsiaalsed oskused, rahva traditsioonidest, esmaabist, igapäeva toimetamised (bussidega liiklemine, kaupluses käitumine  jne),  tööturul enesekehtestamine, arendavad lauamängud jms. Vestlust algatas läbiviija, edasi otsustas ta, kas annab sõna järjekorras liikudes ühelt noorelt tema kõrvalistujale või vastavalt noorte soovile. Oli ka noori, kes ei soovinud kaasa rääkida vahel, ka see oli OK.

Pille: 
Tõtt öelda jätkasime Marika alustatut. Arutelu valdkonnad jäid samaks. Oli ka uut.  Algatasin selle, et kokkusaamise lõpul arutame läbi, mis teemad järgmisel korral ette võtame.  Püüdsin jälgida, et kõik soovijad saaksid oma mõtted välja öelda. Korra hoidmiseks (et keegi teistele vahele ei räägiks) võtsime kasutusele  hoiatussõnad „kollane kaart“ - aitas küll.  Toredaks kujunes sõbrapäeva koosistumine  kui  Marika meile külla tuli  ja saime talle ühise tänukirja ning -kingituse anda. Suuremat tähelepanu sai sel aastal pööratud lõbusas vormis Eesti ja eesti keele reeglite tundmaõppimisele. Transporditeemasid arutades jõudsime ikka ja jälle küsimuseni - miks ei ole võimalik nädalavahetusel ja tööpäeviti ka keskpäeval Õismäelt otse Tallinna Autobussijaama sõita. Loodan, et mul õnnestub idee, milleni jõudsime, otsustajateni viia.

 

5. Mida vestlusringis käimine osalejatele õpetas või nende juures arendas?

Marika:
Arendas sotsiaalseid oskusi, õpetas neile enesedistsipliini, tõstis nende enesehinnangut, toetas eneseväljendamise oskust, andis teadmisi erinevatest valdkondadest, õpiti tundma teineteist. Jalutuskäikudel tutvuti uute kohtadega. Aitas sisustada vaba aega.

Pille:
Nõustun Marikaga. Märtsi koolivaheaja eelsel nädalal kohtusime ringi täiskoosseisus viimast korda. Puhastus- ja koduteeninduse rühma õppijaid alustasid peale vaheaega pikka praktikat kodukohtades, praktikale minek on ka pagaritöö ja minu rühmal (Bürootöötaja eriala II kursus) aprillis ees.

 

Vestlusringi läbiviija Pille palus ringis osalevatel noortel lõpetada järgnev lause „Osalemisest Astangu vestlusringis olen saanud ...“

Noored kirjutasid:

„...olen saanud oskuse vihastudes kiiremini rahuneda.“

„...toredaid sõpru.“

„...saime olla koos kõikidega.“

„...mina sain julgemaks.“

„...juurde positiivsust ja häid mõtteid.“

„...teada, kuidas teistega koos rääkida ja mängida. Kaasa ka palju uusi sõpru.“

„...häid sõpru“.

Pille ise lõpetas sama lause nii:
„...vajaliku kogemuse edaspidiseks, toredaid sõpru ning julguse võtta sedalaadi väljakutsed ka tulevikus vastu.“

 

 

 

 

Kas tead?

Kategoorias ei ole hetkel uudiseid.

RAKK KOOLITAB SPETSIALISTE JA ARENDAB PROGRAMME

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus (RAKK) jätkab 2017.aastal mitmete rehabilitatsioonialaste metoodikate arendamist ja rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimist, et anda enda panus rehabilitatsiooniteenuse arengusse ja erivajadusega inimeste elukvaliteedi paranemisse. Selleks viime läbi erinevaid arendusprojekte ja korraldame  aasta jooksul  koolitusi enam kui 13 õppekava alusel.

 

Piloteerime rehabilitatsiooniprogramme

2017.a juunini jätkub 2016.aasta sügisel alguse saanud erivajadusega eakatele suunatud kolme rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimine. Kõik partnerid  on seekord Tartust. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, SA Dorpat Tervis ja OÜ Activitas pakuvad rehabiliteerivaid tegevusi kokku 35 eakale.  Programmide põhieesmärk on toetada erivajadustega eakate võimalikult iseseisvat toimetulekut, ennetada institutsionaalsetele teenustele sattumist ja soodustada eaka ühiskondlikku aktiivsust. Eeldatavalt vähendavad programmi raames osutatavad tegevused  pereliikmete hoolduskoormust ja võimaldavad neil tööle asuda või töökoht säilitada.

Samuti jätkub 2017.aastal erivajadusega lastele suunatud kahe rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimine.  2016.a suvest on koostööpartneriteks SA Jõhvi Haigla ja AS Wasa.

2017.a märtsist juunini piloteerime kahte uut rehabilitatsiooniprogrammi tööealistele osalise töövõimega inimestele. Need tegevused viiakse ellu nii Astangu keskuse meeskonna kui ka meie koostööpartnerite poolt. Programmid on suunatud tööalaste eneseteostusvõimaluste ja tööoskuste väljaselgitamisele (partneriteks  Eesti Vaegkuuljate Liit ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus; ning lihtsustatud õppekava alusel põhikoolis õppivate hariduslike erivajadustega noorte toetamiseks üleminekul kutsekooli (partneriteks on  MTÜ Papaver, OÜ Dorpat Tervis ja Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus).

 

Pakume TÄIENDUSKOOLITUSI spetsialistidele

2016. aastal alustasime koos erinevate partneritega kogemusnõustajate täienduskoolituste pakkumist, et aidata kaasa kogemusnõustamise teenuse osutamisele. Kokku on koolituse läbinud  91 inimest. 2017.aastal  jätkame koolitustega - märtsis alustas koolitusgrupp  Lääne-Eestis     ja saartel (koolitajaks Tartu Ülikool); suvel oleme planeerimas uue hanke korraldamist ja erinevatesse piirkondadesse koolitajate leidmist. Lisaks on plaanis pakkuda ka jätkukoolitusi juba töötavatele kogemusnõustajatele.

Aprillis kuulutasime välja toetatud töölerakendamise metoodika koolituse, kuhu ootame osalejaid Tallinna ja Tartu piirkondadest (kandideerimine toimub 17.aprillini). Koolituse kutse koos registreerimisvormi  ning täiendava infoga on leitav Astangu keskuse veebilehelt.

Veel on 2017.aastal II poolaastal plaanis korraldada rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus Tallinnas ja Tartus ning  eraldi koolitusi, et toetada rehabilitatsioonispetsialiste ja juhtumikorraldajaid rehabilitatsioonieesmärgi seadmisel ning  grupitöö meetodite kasutamisel. . Koolituskutsed jõuavad spetsialistideni Sotsiaalkindlustusameti listi kaudu ning avalikustatakse Astangu veebilehel RAKK täienduskoolituste info juures.

 

2017.a esimene kvartal oli tegus

Jaanuaris korraldas tööhõiveosakond SOL Baltics OÜ-le tööandjate koolituse erivajadusega töötajatest tööturul. Huvist samalaadne ühepäevane koolitus oma firmale tellida võib teada anda tööhõiveosakonna juhatajale Triin Juss. Koolituse õppekava on leitav Astangu keskuse veebilehelt.

Veebruaris viisime läbi teabeseminarid rehabilitatsiooniteenuse osutajatele Tallinnas ja Tartus. Kokku osales infopäevadel ligikaudu 160 spetsialisti. Lisaks olulisele infovahetusele  kaardistasime koos osalejatega, milliseid rehabilitatsiooniprogramme oleks vaja arendada erivajadusega lastele ja tööealistele inimestele. Teabeseminaril kasutatud esitlused on leitavad meie veebilehelt. 86% Tartu ning 96% Tallinna teabeseminarile tagasiside andnutest hindasid, et teabeseminarist oli neile kasu. Näiteks nimetasid osalejad, et said parema ülevaate rehabilitatsioonialastest arendustegevustest, koolitustest, kuulda  teiste asutuste kogemustest. Mitmel korral toodi välja uue teadmise saamist RFK kasutamisest, näiteks teadlikkus tõusis RFK kasutamise ja vajalikkuse osas. Selleks, et piloteerida RFK kasutamist rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel, oleme käivitanud arendusprojekti, kuhu ootame piloteerimispartnereid alates 2017. a II kvartalist.

Märtsis osutus väga populaarseks koolitus alustavatele rehabilitatsioonispetsialistidele. Algselt välja kuulutatud koolitusele Astangu keskuses lisasime koolitusgrupi Tartus. Nii sai ligikaudu 40 rehabilitatsioonivaldkonnas äsja alustanud spetsialisti 24st akadeemilisest tunnist koosneva väljaõppe. Näiteks nimetasid osalejad saadud kasuna: korralik raamistik, hea ülevaade rehabilitatsiooni maastikust. Sarnast koolitust planeerime korraldada aasta pärast. Info RAKK poolt korraldatavate koolituste kohta on leitav pidevalt uuenevalt Astangu keskuse veebilehelt.

RAKK viib läbi tegevusi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud programmi raames, TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“, tegevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“.

Astangul piloteeritakse Hollandist pärit jõustamismetoodikat

Lugedes kaasaegseid materjale personalitöö ja sotsiaaltöö vallas, kohtab tihti ingliskeelset sõna ’empowerment’, mida võib eesti keelde tõlkida ’jõustamine’. Kirjutatakse sellest, kui oluline on, et jõustatud oleksid ühe organisatsiooni töötajad ja näiteks tööturul enamusest ebavõrdsemas seisus inimesed. Mida see tähendab?

 

Jõustatud inimene

·         Tunneb nii oma isiksuse kui professionaalsete oskuste  tugevamaid ja nõrgemaid külgi ning julgeb neist rääkida;

·         Tunneb oma soove ja vajadusi;

·         Julgeb teha ise enda elu ja tööd otseselt mõjutavaid otsuseid;

·         Mõistab enda tehtud otsuste mõju oma igapäevaelule;

·         Tegutseb nii, et tema eesmärgid ja tegevused haakuvad sellega, mida ta elus oluliseks peab.

 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et jõustatud inimese sees on positiivne jõud, mille ajel ta enda heaolu nimel tegutseb.

 

Jõustamine on üks võimalus, kuidas toetada erivajadustega inimesi enda elu aktiivselt juhtima, sh tööturule siirdumisel ja tööturul püsimisel.

2016. aastal käis Astangu tellimusel Eestis koolitamas Vrijbaan jõustamismetoodika praktik Hollandist REA College’ist. Kokku osalesid koolitusel spetsialistid 17st Eesti sotsiaalvaldkonna asutusest. Vrijbaan metoodika koosneb hindamisküsimustikust ja intervjuust, et välja selgitada inimese jõustatuse tase ning erinevatest grupitegevustest, et jõustatust positiivses suunas mõjutada. Hollandis kasutatatakse Vrijbaani töös erinevate tööturul enamusega võrreldes ebavõrdses seisus olevate gruppidega, nt pikalt töölt eemal viibinud lapsevanemad, erivajadustega inimesed ja sisserändajad.

 

Astangul piloteeritakse antud metoodikat kevadel 2017 üheskoos meie kutseõppijatega. Oleme moodustanud kaks 6-7 õppijast koosnevat gruppi, mõlemad grupid kohtuvad 10 korda. Gruppe juhendavad psühholoogid ja eripedagoog. Grupitegevuste lõppedes analüüsime, milline oli nende mõju õppijate jõustatusele ning kas ja kuidas antud meetodit Eesti kontekstis kõige tõhusamalt rakendada.

Persoon


Saada oma ettepanekud ja märkused e-posti aadressil uudiskiri(ät)astangu.ee

Uudiskirja arhiiv

© Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2015